neljapäev, aprill 29, 2004
õu. (sellest on saanud mu uus parasiit... häälitsus? sõnaks ma teda nimetada ei taha)
ma ei saa aru miks see tants mulle nii väga meeldib. tants nagu tants ikka, sammud ja käeliigutused, kehahoiak ja teatud liigutuste sujuvus... neid võib leida ju igalt poolt. aga miski selles tantsus, nendes sammudes ja hoiakutes... neis on midagi minulikku, ma tunnen end nii olles hästi. heakene küll, ma ei ole mingi kõva tantsija veel, ajan samma sassi, rüht läheb meelest ja kindlasti on veel mingi sada häda. aga see mind ei morjenda. pange aga muusika käima ja ma tantsin. ja kuigi flamenco on vägagi kurjade võistluste ala ei tunne ma end sellest mõjutatuna. ma ei taha teha kõike paremini kui keegi teine vaid paremini kui ma ise. see on midagi uut ja huvitavat just nimelt füüsilisest kandist. ajutrenniga olen ma nagu väiksest peale harjunud. aga füüsiliselt on endaga võistlemist vähe olnud. ma mõtlen siinkohal nimelt jooksmist.
käisin trennis. jooksin. aga kõige rohkem meeldisid mulle võistlused, sest siis sain ma end proovile panna. ma võisin end segaseks joosta, puhtast tahtejõust end kellegist mööda pressida, et enne mõnda teist inimest üle finišijoone jõuda. nii oligi mu parim saavutus see, kui ma suutsin end ühel võistlusel kolmest inimesest mööda pressida. kindlasti oli see ka enese ületamine aga see ei omanud tähtsust, sest aega ma ju ei mäleta, mäletan ma just seda võidukat tunnet: "ma möödusin kolmest inimesest."
minu jaoks ei ole flamenco selline. ma naudin seda kui ma ise enda meelest mõne liigutusega hästi hakkama saan. ja kui ei saa siis ma naeran enda üle. ja mida rohkem ma seda tantsin seda rohkem ma tahan seda tantsida. :)
tegelikult oli see kõik üks suur sissejuhatus järgnevale:
kõik noored ja vanad, sõbrad ja tuttavad
osalege aktsioonis 'von krahl tuleb täita ele raffaga'
9. juunil kell 20.00 toimub von krahli baaris esinemine. ausõna, seal on palju toredat, sest inimesed, kes tegelikult ka oskavad tantsida on seal seda tegemas. ja siis saate te ka mu üle naerda, kui peaksite seda teha tahtma. :)
>
>
ma ei saa aru miks see tants mulle nii väga meeldib. tants nagu tants ikka, sammud ja käeliigutused, kehahoiak ja teatud liigutuste sujuvus... neid võib leida ju igalt poolt. aga miski selles tantsus, nendes sammudes ja hoiakutes... neis on midagi minulikku, ma tunnen end nii olles hästi. heakene küll, ma ei ole mingi kõva tantsija veel, ajan samma sassi, rüht läheb meelest ja kindlasti on veel mingi sada häda. aga see mind ei morjenda. pange aga muusika käima ja ma tantsin. ja kuigi flamenco on vägagi kurjade võistluste ala ei tunne ma end sellest mõjutatuna. ma ei taha teha kõike paremini kui keegi teine vaid paremini kui ma ise. see on midagi uut ja huvitavat just nimelt füüsilisest kandist. ajutrenniga olen ma nagu väiksest peale harjunud. aga füüsiliselt on endaga võistlemist vähe olnud. ma mõtlen siinkohal nimelt jooksmist.
käisin trennis. jooksin. aga kõige rohkem meeldisid mulle võistlused, sest siis sain ma end proovile panna. ma võisin end segaseks joosta, puhtast tahtejõust end kellegist mööda pressida, et enne mõnda teist inimest üle finišijoone jõuda. nii oligi mu parim saavutus see, kui ma suutsin end ühel võistlusel kolmest inimesest mööda pressida. kindlasti oli see ka enese ületamine aga see ei omanud tähtsust, sest aega ma ju ei mäleta, mäletan ma just seda võidukat tunnet: "ma möödusin kolmest inimesest."
minu jaoks ei ole flamenco selline. ma naudin seda kui ma ise enda meelest mõne liigutusega hästi hakkama saan. ja kui ei saa siis ma naeran enda üle. ja mida rohkem ma seda tantsin seda rohkem ma tahan seda tantsida. :)
tegelikult oli see kõik üks suur sissejuhatus järgnevale:
kõik noored ja vanad, sõbrad ja tuttavad
osalege aktsioonis 'von krahl tuleb täita ele raffaga'
9. juunil kell 20.00 toimub von krahli baaris esinemine. ausõna, seal on palju toredat, sest inimesed, kes tegelikult ka oskavad tantsida on seal seda tegemas. ja siis saate te ka mu üle naerda, kui peaksite seda teha tahtma. :)
kolmapäev, aprill 28, 2004
*to plunge feet first into the nothingness*
tõde on see, et kui seinad hakkavad su ümber sulguma, kui sa selle peale vihastad või on lihtsalt kurb olla, siis tuleb minna hulkuma. õine tallinn on kõndimiseks kümneid kordi parem kui päevane. päevane tallinn on hea teiste jälgimiseks, õine aga enda jälgimiseks. kõige huvitavam on aga see, kuidas varjud võivad tekitada illusioone, mis näivad nii reaalsetena. admiraliteedi bassein oli täna öösel hämmastavalt tüüne ja kõik vastaskaldal olev peegeldus veest tagasi peaagu sama selgete piirjoontega kui päriselt olemasolev. aga kõige müstilisem oli see, mis oli otse meie jalge ees - peegelduseta, tühi näiv pimedus, mille ees istudes oli tõepoolest mulje, et istun Universumi serval ja seal all on igavene ruum...kui oleksin tol hetkel sinna viskunud, oleksin igavesti kukkuma jäänud...ja samas, kuskil kuklas tiksus siiski teadmine, et tegelikult on see kõik mu ees tume vesi, kõigest 2 m allpool. ja see vastuolu tekitas mõnusa kõditava tunde....
ahh, hulkuda on hea...
TTE
>
>
tõde on see, et kui seinad hakkavad su ümber sulguma, kui sa selle peale vihastad või on lihtsalt kurb olla, siis tuleb minna hulkuma. õine tallinn on kõndimiseks kümneid kordi parem kui päevane. päevane tallinn on hea teiste jälgimiseks, õine aga enda jälgimiseks. kõige huvitavam on aga see, kuidas varjud võivad tekitada illusioone, mis näivad nii reaalsetena. admiraliteedi bassein oli täna öösel hämmastavalt tüüne ja kõik vastaskaldal olev peegeldus veest tagasi peaagu sama selgete piirjoontega kui päriselt olemasolev. aga kõige müstilisem oli see, mis oli otse meie jalge ees - peegelduseta, tühi näiv pimedus, mille ees istudes oli tõepoolest mulje, et istun Universumi serval ja seal all on igavene ruum...kui oleksin tol hetkel sinna viskunud, oleksin igavesti kukkuma jäänud...ja samas, kuskil kuklas tiksus siiski teadmine, et tegelikult on see kõik mu ees tume vesi, kõigest 2 m allpool. ja see vastuolu tekitas mõnusa kõditava tunde....
ahh, hulkuda on hea...
TTE
teisipäev, aprill 27, 2004
miks on inimestel raske teineteisele silma vaadata? ka mul on vahetevahel raske teistele otsa vaadata, aga enamasti ei vaata ma tänavatel lihtsalt enda ümber ringi. aga siis kui ma inimestega suhtlen siis pean ma neid vaatama, neid nägema. ma arvan, et te nõustute minuga kui ma väidan, et tants on suhtlusvorm ning sellepärast peangi ma seda loomulikuks, et ma ka tantsides inimesele, kellega ma tantsin, otsa vaatan. nii harjutasin ma flamencos oma tantsupartneri üsna alguses mu pingsat pilku välja kannatama. esmaspäeval aga vahetasid kõik käsu peale partnereid ja nii sain ma päris mitme inimesega tantsida. ja eranditult ei kannatanud nad mulle nii kaua silma vaadata kui mina neile. ja miks? lihtsalt sellepärast et me teineteist ei tunne? ja mis siis? ja mis siis?
>
>
esmaspäev, aprill 26, 2004
tsiteerides eva-liisat (kes saatis mulle järgmise sisuga smsi):
"kanakasvatus-panmixing-septuaginta-keha hing vaim-ajas rändamine-vein toomkiriku taga-bändiproov taldrikuteta-TARTU aprill 2004"
>
>
"kanakasvatus-panmixing-septuaginta-keha hing vaim-ajas rändamine-vein toomkiriku taga-bändiproov taldrikuteta-TARTU aprill 2004"
pühapäev, aprill 25, 2004
dsillan heddgel 'newgrounds'is biggemald ringgi ja ühe esibese asjana avasddasin gohe selle (y)
bäris hää luggu, selle järgi beaks be elega iseggi dandsidda saama...
DDE
>
>
bäris hää luggu, selle järgi beaks be elega iseggi dandsidda saama...
DDE
reede, aprill 23, 2004
ma kohe ei tea. nimelt seda, et milliseid postitusi peaksin ma siia tegema ja milliseid NLF blooogi. aidake. mul oleks mingit reeglistikku vaja.
>
>
neljapäev, aprill 22, 2004
ma kardan, et järgnevaga võin mõne tema meeldivast, unelevast maailmast kõmmdi alla mõttetusse tuua, aga Annuška tõesti ei suuda oma rõõmu tagasi hoida. mul, Annil, on suhteliselt keeruline teda masinast, millest ta enne väljagi ei teinud, eemal hoida. viimaks ometi (kuigi ma kahtlustan, et tegelikult juba pikemat aega) on keegi talle vastu tulnud ja loonud netti beibe träänsleitori. lihtsam temal, saab ise kirjutada ja lihtsam minul, et ei pea ta lalinat natukese arusaadavamaks muutma.
seega, we present to you, who haven't seen:
TRÄÄNSleitor
rebeca :D , za waata ainult!! wiiii :D . . . wiimax 0m2ti hihhii 0n k22gi ka meiee õiguz 22zt zõnabaduz2l22 zeizma yyy! hakanud . 2nam ei p2a mee :D:D:D:D:D:D näg2ma wa2wa , 2t tõlkida 0ma mõtt2wabaduz aruzaadawax hihhii , anda z222 t2izt2l22 ja nendee yyy! waztuztee kallal 0mak0rda tõlkimiz2ga ici wa2wa näha . 0i , icc qi razkee aamh.. lauz22 . . icc . hihi . . . igal ici juhul , aamh.. muzid ja kallid kõigilee , kez zellega ziin eee.. wa2wa 0n ici näinud !
-Annuška-
*Anni kehitab õlgu*
>
>
seega, we present to you, who haven't seen:
TRÄÄNSleitor
rebeca :D , za waata ainult!! wiiii :D . . . wiimax 0m2ti hihhii 0n k22gi ka meiee õiguz 22zt zõnabaduz2l22 zeizma yyy! hakanud . 2nam ei p2a mee :D:D:D:D:D:D näg2ma wa2wa , 2t tõlkida 0ma mõtt2wabaduz aruzaadawax hihhii , anda z222 t2izt2l22 ja nendee yyy! waztuztee kallal 0mak0rda tõlkimiz2ga ici wa2wa näha . 0i , icc qi razkee aamh.. lauz22 . . icc . hihi . . . igal ici juhul , aamh.. muzid ja kallid kõigilee , kez zellega ziin eee.. wa2wa 0n ici näinud !
-Annuška-
*Anni kehitab õlgu*
kolmapäev, aprill 21, 2004
noh, noored ja ilusad, kes käisid EHI lippu kõrgel hoidmas - kuidas oli?
mina, pannes tõsiselt kätt südamele, ei oleks jaksanud teiega seal selles vihmas ja tuules olla. variant üks, ma oleks teil virisedes järgi käinud või variant kaks, oleksin mossitades keset raekojaplatsi maha istunud ja olnud esmaklassiline pidur. mnjah.
selle asemelet teiste tuju rikkuda vaatasin ma ära 2 filmi, ühe komöödia ja teise tohutult hea apokalüpsise teemalise linateose. esimene - 'once upon a time in mexico' *kujutab ette, kuidas ele muigab*, teine film oli '28 päeva hiljem' mis oli tõesti hea ja ma arvan, et seda võiks lausa koos kõik vaadata. vut.
aga homme ma arvan, et ühinen teiega tudengitama mõneks ajaks ehk küll...
TTE
>
>
mina, pannes tõsiselt kätt südamele, ei oleks jaksanud teiega seal selles vihmas ja tuules olla. variant üks, ma oleks teil virisedes järgi käinud või variant kaks, oleksin mossitades keset raekojaplatsi maha istunud ja olnud esmaklassiline pidur. mnjah.
selle asemelet teiste tuju rikkuda vaatasin ma ära 2 filmi, ühe komöödia ja teise tohutult hea apokalüpsise teemalise linateose. esimene - 'once upon a time in mexico' *kujutab ette, kuidas ele muigab*, teine film oli '28 päeva hiljem' mis oli tõesti hea ja ma arvan, et seda võiks lausa koos kõik vaadata. vut.
aga homme ma arvan, et ühinen teiega tudengitama mõneks ajaks ehk küll...
TTE
pühapäev, aprill 18, 2004
teate mmmmmis. ma vaatasin ka siis täna seda krambamblääd ja esiteks on see äärmiselt nõme saade. teiseks, seda on äärmiselt nõmedalt editud. mingitel põhjustel näidati peda raffast aina kiljumas ja saltosid tegemas ja nii jäi ehikatest selline veidi flegmaatiline mulje. aga seda ma ei usu et vaimustavalt geniaalse laulu-tantsu järel meie rahvas hulluks ei läinud, näiteks. see koht lõigati lihtsalt välja. no tore siis.
nii. peale selle olen ma siiski ehi üle uhke just nimelt sellepärast et me ei võitnud. tegemist on ikkagi sellise saatega, kus oodatakse et sa oleksid selline tudeng nagu nemad tudengeid ette kujutavad. selliseid meil vist ei olegi ja selletõttu tundus meie omade huumor veidi kiiksuga olevat, toit veidi imelik, inimesed rahulikumad...
tjah, aga pedakate maailmarekord oli ikkagi üsna geniaalne.
>
>
nii. peale selle olen ma siiski ehi üle uhke just nimelt sellepärast et me ei võitnud. tegemist on ikkagi sellise saatega, kus oodatakse et sa oleksid selline tudeng nagu nemad tudengeid ette kujutavad. selliseid meil vist ei olegi ja selletõttu tundus meie omade huumor veidi kiiksuga olevat, toit veidi imelik, inimesed rahulikumad...
tjah, aga pedakate maailmarekord oli ikkagi üsna geniaalne.
laupäev, aprill 17, 2004
ele, kallikene, nii pea kui seda siin näed, ole hea helista mulle, sest ma ei tea su kodust numbrti ja mobla on sul kah väljas...
>
>
natukese kergemat teemat kah siia, kõige muu HEA vahele...
desktop fight & diablo owns them all...
TTE
>
>
desktop fight & diablo owns them all...
TTE
hommik algas kerge käevärina ja innustunud kohvijoomisega, aga väga hull asi ei olnud. sõtsin ma siis ttü parklasse ja ühinesin inimestevooluga, kes kõik innukalt oma geniaalseid mõtteid paberile panna tahtsid. mul õnnestus vennastuda mingi neiuga (eee, õestuda siis ikka) ja nii läksimegi siis ttü pääle õiget auditooriumi otsima. kurat, seal on palju ruumi ja suured majad. hea jalutuskäik viis mind siiski õigesse kohta ja nii me siis istusime seal, vaikides, natuke ka muretsedes. tõepoolest ei olnud meil suurt suhtlemistungi. ma hakkasin huviga inimesi jälgima ja mida enam ma neid vaatasin, seda enam ma närvitsema hakkasin. paremal pool seinas neiu, kelle süles on seljakott. kehakeeles tähendab see sedasama, mida jalg üle põlve või käed rinnal risti - kaitseasendit. temast veidi kaugemal neiu, kes istus väga sirgelt, ent nägi siiski väga närviline välja. sealsamas kõrval neiu, jalg üle põlve. libistan pilgu üle saali. noormees, jalad laiali, küünarnukid põlvedel, käed koos. võiks isegi arvata, et temaga on kõik hästi kui ta oma käsi nii murelikult ei võbistaks. tummad näod, milledest võib siiski muret välja lugeda. minust käis lainena üle tung naerda ja välja laulvaid linde kuulama minna. tahtsin inimestele komplimente öelda, ühel vennal olid nii kiftid punased papud. kohale jalutas paarike ja minu rõõmuks jäid nad hetkeks mu lähedusse seisma. sel hetkel oleksin ma soovinud neist pilti teha, sest nad seisid mõned hetked käsikäes mu ees ja nägid välja nagu nad peaksid mõnel reklaamplakatil olema. nad lihtsalt sobisid nii hästi kokku. tüdruk tuli kirjandit kirjutama. närvilised rõõmsad näod, mis ette manatakse kui jälle mõni tuttav lähedusse satub. nendes tuttavates nägudes võib leida stabiilsust. samas võivad nad ilmuda just sel hetkel kui sa tahad just üksi kusagil muretseda. ja siis ma märkan, et ka mina olen jala mugavalt üle põlve vsanud ja kui ma end ei kontrolliks, võbistaks ma jalga. mure, aga mille pärast? tahaks ikka hästi... aga mis siis kui ka halvasti läheb? miks ma siis muretsen? ma ei tea, aga ma muretsen. korraga hakkab mu auditooriumiotsimiskaaslane kotis sobrama, ise näost punane ja ärevil. "kus mu pastakas on? ma tean et ma panin pastaka hommikul kotti!!" ma olen talle peaaegu juba vastumeelselt oma varupastakat laenamas, kui ta siiski sinise tinteka koti põhjast üles leiab. milline kergendus ta näost paistis...
ma tulen kirjutamast ja ma tahan kirjutada, sest see mis ma seal tegin oli jama. kirjand ja selle idee on mu jaoks juba vaikselt äärmiselt mõttetuks muutunud ja ma ei teeks seda järgmisel aastal mingil juhul uuesti. samas, mul oli vaja täna sinna minna ja seal kuuest tunnist kolm kohal istuda ja kirjutada, et ma selleni jõuaks. mõnel inimesel on lihtsalt taipamisega probleeme. :)
siiski, hea et jälle ka selline kogemus olemas on.
>
>
ma tulen kirjutamast ja ma tahan kirjutada, sest see mis ma seal tegin oli jama. kirjand ja selle idee on mu jaoks juba vaikselt äärmiselt mõttetuks muutunud ja ma ei teeks seda järgmisel aastal mingil juhul uuesti. samas, mul oli vaja täna sinna minna ja seal kuuest tunnist kolm kohal istuda ja kirjutada, et ma selleni jõuaks. mõnel inimesel on lihtsalt taipamisega probleeme. :)
siiski, hea et jälle ka selline kogemus olemas on.
reede, aprill 16, 2004
aga kus on meie kaasEHItajad? kus on annika, elina ja krista? miks nemad ei vii meid kurssi oma eraelu ja -mõtetega? peab vist alustama kampaaniat "kõik ehitajad kirjutajateks".
niiet.
eee...
kirjutage!
>
>
niiet.
eee...
kirjutage!
neljapäev, aprill 15, 2004
mult küsiti taaskord üliratsionaalne küsimus: mis ma selle ajaloo riigieksamiga teha tahan? miks ma seda üldse teen? ja seekord ei piisanud inimesele mu hämamisest ja 'varuvariantide omamise' jutust kuigi oma tõde on ka selles. ma ikkagi tahan ju ka omada võimalikult palju võimalusi teha oma elus radikaalne pööre, ma ei tahaks end kunagi oma valikute poolt vangistatuna tunda. siiski ei ole mu riigieksamitsemises ainult selliseid üllaid (irw) tagamõtteid. ei, peamiselt on see midagi muud. peamiselt on see haavade lakkumine. ma tean, et selle tõttu, et ma pole ajalooga siiamaani üldse tegelenud, ei saa ma ju mingit head tulemust loota. no tõepoolest tuleb sealt heal juhul üks keskpärasust kehastav hinne. siis ostan ma šampat ja me lähme mägironima. aga ma kaldun teemast kõrvale.
tegelikult oleks see suvaline number plaaster mu uhkusse löödud haavale, milles saan ma süüdistada paljukiidetud (köhh) Tartu Ülikooli. tjah, tegelikult olen ma TÜ peale ikka veel väga kuri. mind vihastab välja see, et eestis keeldutakse ülikooli vastu võtmast isikuid. vastu võetakse ainult mingit kummalist tulemuste kogumit, mis on otsekui inimeseks kehastunud. ma võin end seaks vihastada mõeldes sellele, et kui ma oleks vaid eestisse jäänud keskkooli lõpetama oleksin ma seda kahtlemata heade tulemustega teinud. ma olin otsa peal ja oleks sinna ka jäänud. aga ei, selle asemel sain ma nycis elades endale sellise sületäie kogemusi, tänu milledele olen ma ilmselt palju mitmekülgsem inimene. see ei huvita eesti ülikoole. ma ei arenda seda teemat siin enam kaugemale sest ma olen juba kurjaks muutumas ja kui ma kuri olen ei ole mu jutt väga läbimõeldud. pigem on ta lihtsalt õel. aga ehk võite te ette kujutada mu frustratsiooni siia naasedes ning soovides leida endale kohta selles tudengitemaailmas kui siinsed koolid ei võtnud vaevaks minuga ega mu suht unikaalse probleemiga tegeleda. urrrrrrrr. siiski ütlen ma kiidusõnad ehile sest see kool on tõepoolest ainuke, kus mind kuulati huviga ning leiti et ka mu nycis omandatud teadmised on siiski midagi väärt.
eh, näete nüüd, olge õnnelikud et te mind suvel veel ei tundnud. see oli siis mu peamine teema. ainuke teema. ja see arutelu ajaloo eksamist tõi lihtsalt mälestusi 'vanast heast ajast' tagasi.
olen tü peale ikka veel väga vihane. [viimast nelja sõna palun lugeda erilise rõhuga]
>
>
tegelikult oleks see suvaline number plaaster mu uhkusse löödud haavale, milles saan ma süüdistada paljukiidetud (köhh) Tartu Ülikooli. tjah, tegelikult olen ma TÜ peale ikka veel väga kuri. mind vihastab välja see, et eestis keeldutakse ülikooli vastu võtmast isikuid. vastu võetakse ainult mingit kummalist tulemuste kogumit, mis on otsekui inimeseks kehastunud. ma võin end seaks vihastada mõeldes sellele, et kui ma oleks vaid eestisse jäänud keskkooli lõpetama oleksin ma seda kahtlemata heade tulemustega teinud. ma olin otsa peal ja oleks sinna ka jäänud. aga ei, selle asemel sain ma nycis elades endale sellise sületäie kogemusi, tänu milledele olen ma ilmselt palju mitmekülgsem inimene. see ei huvita eesti ülikoole. ma ei arenda seda teemat siin enam kaugemale sest ma olen juba kurjaks muutumas ja kui ma kuri olen ei ole mu jutt väga läbimõeldud. pigem on ta lihtsalt õel. aga ehk võite te ette kujutada mu frustratsiooni siia naasedes ning soovides leida endale kohta selles tudengitemaailmas kui siinsed koolid ei võtnud vaevaks minuga ega mu suht unikaalse probleemiga tegeleda. urrrrrrrr. siiski ütlen ma kiidusõnad ehile sest see kool on tõepoolest ainuke, kus mind kuulati huviga ning leiti et ka mu nycis omandatud teadmised on siiski midagi väärt.
eh, näete nüüd, olge õnnelikud et te mind suvel veel ei tundnud. see oli siis mu peamine teema. ainuke teema. ja see arutelu ajaloo eksamist tõi lihtsalt mälestusi 'vanast heast ajast' tagasi.
olen tü peale ikka veel väga vihane. [viimast nelja sõna palun lugeda erilise rõhuga]
kolmapäev, aprill 14, 2004
hmpf....
mõnikord ajab see pompoosne PEDA mind natukese pahaselt kulmu kortsutama. jah, üliõpilaspäevade ajal võib küll nendega korraks ühte sulada ja siis TTÜst üle karjuda, sest meie kõrgeim humanitaarne eesmärk on ühine, aga see, mida nad kavatsevad reedel korraldada, on küll oma 'allmighty'suse natukese liigne nina alla hõõrumine. nimelt on neil kavas terve ülikooliga lost continendis krambamblää EHI vs PEDA matši vaadata. mitte, et meist keegi juba tulemust ei teaks, aga... okei, mind ei tohiks tegelikult üldse selline asi kõigutada, sest EHI on mulle armas ja kallis ja ma olen patrioot ja ei vahetaks seda ülikooli ühegi teise vastu, aga kas PEDA korraldaks sellise ühisvaatamise ka siis, kui nad oleks pähe saanud? a la, me oleme küll suuremad, aga siiski suutis väike olla võidukas ja me tunnustame teid...vaevalt. aga jah. igal juhul, see kuidas need heleillad lipikud treppidel toretsevad ei jäta mulle küll eriti sõbralikku muljet koolist, kellega me peame ühinema, et siis koos võrdselt eksisteerida...
TTE
>
>
mõnikord ajab see pompoosne PEDA mind natukese pahaselt kulmu kortsutama. jah, üliõpilaspäevade ajal võib küll nendega korraks ühte sulada ja siis TTÜst üle karjuda, sest meie kõrgeim humanitaarne eesmärk on ühine, aga see, mida nad kavatsevad reedel korraldada, on küll oma 'allmighty'suse natukese liigne nina alla hõõrumine. nimelt on neil kavas terve ülikooliga lost continendis krambamblää EHI vs PEDA matši vaadata. mitte, et meist keegi juba tulemust ei teaks, aga... okei, mind ei tohiks tegelikult üldse selline asi kõigutada, sest EHI on mulle armas ja kallis ja ma olen patrioot ja ei vahetaks seda ülikooli ühegi teise vastu, aga kas PEDA korraldaks sellise ühisvaatamise ka siis, kui nad oleks pähe saanud? a la, me oleme küll suuremad, aga siiski suutis väike olla võidukas ja me tunnustame teid...vaevalt. aga jah. igal juhul, see kuidas need heleillad lipikud treppidel toretsevad ei jäta mulle küll eriti sõbralikku muljet koolist, kellega me peame ühinema, et siis koos võrdselt eksisteerida...
TTE
btw, noored, see neljapäev on kolumbus kirisostoomuses tätte-matvere kontsert. nad on asja hilisemaks nihutanud ja piletihinda tõstnud: kontsert algab 22.15 ja maksab 75 krooni. aga, ma olen seal kaks korda käinud ja ütlen, et see on seda väärt...kõige paremad kohad on otse lava ees maas, kust siis kaasa laulda ja jutustatud lõbusate lookeste üle kaasa naerda. nii et, kes pole käinud - marss marss!
TTE
>
>
TTE
teisipäev, aprill 13, 2004
mulle nii meeldib keset ööd lihtsalt mittemillessegi puutuvaid asju teha. selliseid mida koolis kohe kindlasti vaja ei lähe aga on huvitavad ja toredad. praegu rebisin ma end ungari keele õppimise saitide rüpest eemale. mäletan küll praegu umbes kolme sõna: igen, nem ja köszönöm aga need ongi need kõige tähtsamad sõnad. :) kunagi jaanuaris vist (ma arvan et see pidi lihtsalt sessi ajal olema) veetsin ma suure osa oma õhtust/ööst lugedes suvalist materjali mormoonide kohta. ja ma julgen öelda et sain targemaks. elagu suvalised entusiasmihetked! visakem õppejõude kohustusliku kirjandusega ja jookskem mägedele lasteraamatuid lugema! see on mu tänane üleskutse. *kummardab aplausi saatel*
>
>
pühapäev, aprill 11, 2004
eilse päeva (õhtu... ÖÖ) parim irooniapalake:
seisame maritiga. muusika imeb täiega. vaatan ringi, näen silmanurgast et mu kõrval seisab keegi. EI vaata talle otsa. samas on mul hea irvitav lõust just ees, lõust, mis paneb mehi arvama et ma neile helistan. räägime maritiga põgusalt taas 'helistamisest' ja kuidas ma panen kohe toru ära kui nad 'hello' ütlevad. kahe sekundi pärast kõlab mu kõrvalt 'hello' ja seda ei ütle mitte marit. bäähää!
>
>
seisame maritiga. muusika imeb täiega. vaatan ringi, näen silmanurgast et mu kõrval seisab keegi. EI vaata talle otsa. samas on mul hea irvitav lõust just ees, lõust, mis paneb mehi arvama et ma neile helistan. räägime maritiga põgusalt taas 'helistamisest' ja kuidas ma panen kohe toru ära kui nad 'hello' ütlevad. kahe sekundi pärast kõlab mu kõrvalt 'hello' ja seda ei ütle mitte marit. bäähää!
laupäev, aprill 10, 2004
astun autost välja, õngitsen postkastist eiteakuidassinnasattunud kaubamaja kataloogi, koban taskust võtmeid ja... kuulen inimeste häält. olen veidike segaduses, kell on ometigi 19 läbi... kas... minuga on kõik korras? avan ukse ja põrkun alkoholi/joodikute leha vastu. tõsiselt, see hais takistas mind edasi minemast. siiski astusin ma esikusse ja nägin kopli säravat nägu. "näe, ei olegi enam nii purjus," mõtlesin ma rõõmuga ja asetasin oma asjad toolile. oma venda nähes kommenteerisin leha võimsust ning juba tervitasid mind hääled teisest toast ja suurde tuppa vaadates nägin ma veel nelja õitsevat nägu. tegin uksed-aknad lahti ja umbes tunnikese pärast olidki nad läinud.
ahhhh kui hea, et ma magada sain... :)
siiski on vahel hea ka selliseid inimesi näha. mine tea, muidu äkki ununub see 'neegri õe' staatus täielikult. ja nii ju ei saa. :P
>
>
ahhhh kui hea, et ma magada sain... :)
siiski on vahel hea ka selliseid inimesi näha. mine tea, muidu äkki ununub see 'neegri õe' staatus täielikult. ja nii ju ei saa. :P
eih, tegelikult olen ma tubli. koju j6udes said ema ja 6de mu yle kyll k6vasti parastada, et tarvitses mul asju n2ppima minna aga praeguseks hetkeks ollen ma isseseisvalt suhteliselt laugele j6udnud. (loodevasti viimane) raport mina vs arvuti:
olemas:
- ta FUNKTSIONEERIB - peamine kriteerium t2idetud (huhh)
- outboxis on meilid tagasi, perekonnale v2ga oluline
- Fsecure tagasi, yleyldiselt v2ga oluline ja ma julgen ka netis ringi liikuda
- graafika suht normull, silmadele oluline
veel vaja:
- klaviatuur ja keel korda, et saaks norm kirjutada
- helikaart installida
- leida ja tirida muud pisikesed vidinad, a la mediaplayer, kazaa, addware jne
ei ole midagi, kaks asja mida eilse/t2nase p2eva jooksul mulle 8eldi, hakkavad t6eks minema - 1)ei tasu paanitseda, eks midagi saab l6ppeks ikka korda ja 2) m6nes m6ttes on hea, et masin tiba t6bine, saab arendada seda, mis monitori ja tooli vahel....
TTE
>
>
olemas:
- ta FUNKTSIONEERIB - peamine kriteerium t2idetud (huhh)
- outboxis on meilid tagasi, perekonnale v2ga oluline
- Fsecure tagasi, yleyldiselt v2ga oluline ja ma julgen ka netis ringi liikuda
- graafika suht normull, silmadele oluline
veel vaja:
- klaviatuur ja keel korda, et saaks norm kirjutada
- helikaart installida
- leida ja tirida muud pisikesed vidinad, a la mediaplayer, kazaa, addware jne
ei ole midagi, kaks asja mida eilse/t2nase p2eva jooksul mulle 8eldi, hakkavad t6eks minema - 1)ei tasu paanitseda, eks midagi saab l6ppeks ikka korda ja 2) m6nes m6ttes on hea, et masin tiba t6bine, saab arendada seda, mis monitori ja tooli vahel....
TTE
reede, aprill 09, 2004
mnjaa...ütleme nii, et pärast umbes 20 tundi arvutiga mässamist on jõutud selleni, et aruvti töötab win 98 peal, tas on olemas netiühendust läbi kohaliku LANi aga kummalisel kombel arvuteid enda ümber üles ei leia. lisaks pole mul graafika draivereid, mis tähendab, et mu pilt on kas 16 värviga või must-valge. hetkel sellega tegeletakse ja ma loodan, et ehk saab lõpuks ka see korda. aga üleüldiselt on nii, et kui ma oma arvuti monitori vaatan, siis on mul tunne, et see kõik on üks paha unenägu, ma kohe-kohe ärkan ja minu ilus, värviline ja kuigi läägav aga siiski armas ME on jälle tagasi....oeh, ma saan emalt ja õelt ja teedult kindlasti pähe ja teedule on nüüd lisa tööd kui ta püüab MEd tagasi panna, aga pm masin töötab. ja sellega olen ma täitnud oma õe kriteeriumi :)
holla....kõik ei ole vist siiski kadunud....
>
>
holla....kõik ei ole vist siiski kadunud....
ai. valus ja uni on. valus kaelal rattaga sõitmisest ja uni LANil käigust. no see on lihtsalt jube kui äraräägitav ma olen. nojah, alati tuleb ju igale poole minna, sest kunagi ei tea millal midagi kordumatult lõbusat juhtub. eksole. mitte et seal minu ärkveloleku ajal oleks kohutavalt midagi Toimunud (peale anni massina kässaritsemise). aga alati on võimalus, et asjad pööravad kummaliseks. pealegi sain ma oma tugitooliskerasmagamist parandada. tuli päris hästi välja.
jah. mittttte midagi tarka ma teile täna ei ütle.
>
>
jah. mittttte midagi tarka ma teile täna ei ütle.
hahha
ma pean hakkama oma sõnu sööma. sõi siis ainult osaliselt. nimelt, ütlesin ma kunagi, et ei tule mõnda aega LANile oma masinaga. aga siin ma nüüd nüüd olen, oma masinaga ja aknast välja vaadates hakkab juba valgeks minema. kell on umbe kolmveernad kuus juures ma olen suht täis ja seetõttu on häiritud ka mu kirjutamise võime. ma teen oma parima, et mitte lasta sisse typosid aga ei anna pead. tegelikult on mul ka õigus olla purjus, sest mu pagana masin blokib täiega. sain kõik vajalikud failid teise masinasse ära tõstetud, ja tegin ka format c: ära, mis tähendab seda, et kõik hävitati masinast ära. aga kui tahtsin mingit uut OP süsteemi peale lasta, siis hakkas see pagana kõvaketas täiega blokkima. ja seega olem ma hetkel masenduses ja joon kõvasti, sest kõvaketas ei taha lasta endale midagi peale lasta. ja ta blokib juba umbes kolmandat-neljandat korda... I are so sad, so veeery sad :( ja keegi tarkadest inimestest ei oska midagi peale hakata. paistab, et mu kõvaketas on tõsiselt metsas....*nutab* õde, kallike, kes lubas mul masina üldse LANile tuua, ütles mulel päeval. et ' tee mis sa seed, aga ta peab hiljem töötama', kuid praegusel hetkel näib nii, et ta ei tööta. seetõttu on hetkel oodatud kõik kaastund postid, sest parastavasid emotsioone olen NoLIferite poolt juba küllalt saanud...
ühüääää
TTE
*pöydäsääsi ei oo yhtään ystävää*
>
>
ma pean hakkama oma sõnu sööma. sõi siis ainult osaliselt. nimelt, ütlesin ma kunagi, et ei tule mõnda aega LANile oma masinaga. aga siin ma nüüd nüüd olen, oma masinaga ja aknast välja vaadates hakkab juba valgeks minema. kell on umbe kolmveernad kuus juures ma olen suht täis ja seetõttu on häiritud ka mu kirjutamise võime. ma teen oma parima, et mitte lasta sisse typosid aga ei anna pead. tegelikult on mul ka õigus olla purjus, sest mu pagana masin blokib täiega. sain kõik vajalikud failid teise masinasse ära tõstetud, ja tegin ka format c: ära, mis tähendab seda, et kõik hävitati masinast ära. aga kui tahtsin mingit uut OP süsteemi peale lasta, siis hakkas see pagana kõvaketas täiega blokkima. ja seega olem ma hetkel masenduses ja joon kõvasti, sest kõvaketas ei taha lasta endale midagi peale lasta. ja ta blokib juba umbes kolmandat-neljandat korda... I are so sad, so veeery sad :( ja keegi tarkadest inimestest ei oska midagi peale hakata. paistab, et mu kõvaketas on tõsiselt metsas....*nutab* õde, kallike, kes lubas mul masina üldse LANile tuua, ütles mulel päeval. et ' tee mis sa seed, aga ta peab hiljem töötama', kuid praegusel hetkel näib nii, et ta ei tööta. seetõttu on hetkel oodatud kõik kaastund postid, sest parastavasid emotsioone olen NoLIferite poolt juba küllalt saanud...
ühüääää
TTE
*pöydäsääsi ei oo yhtään ystävää*
kolmapäev, aprill 07, 2004
ram pam ta ta tah!
ma olen nüüd õhtu/öö poole kohutavalt aktiivseks muutunud, muudkui hüppan mööda oma tuba ringi, siin korrastan kassette, seal laon raamatuid tagasi, kolmandas kohas süütan küünlaid ja üleüldse rabelen kohtaval moel. ma ei saa aru, millest see küll tuleb...?
lisaks sellele...ah ah ah, kui lõpuks saan, eks siis kilkan kõvasti ühe asja kohta üle terve interneti. ärge kartkegi, küll te juba kuulete ja näete. loodetavasti saan ma selle karje välja lasta selle kuni järgmise nädala jooksul. teie rahustuseks, tegemist pole millegi intrigeerivaga, küll aga lõbustava asjaga :)
nõndaks, lähen võtan veel midagi tarka ette ja püüan oma aktivismi ära kasutada, sest kes teab, millal see jälle mind tabab.
TTE
>
>
ma olen nüüd õhtu/öö poole kohutavalt aktiivseks muutunud, muudkui hüppan mööda oma tuba ringi, siin korrastan kassette, seal laon raamatuid tagasi, kolmandas kohas süütan küünlaid ja üleüldse rabelen kohtaval moel. ma ei saa aru, millest see küll tuleb...?
lisaks sellele...ah ah ah, kui lõpuks saan, eks siis kilkan kõvasti ühe asja kohta üle terve interneti. ärge kartkegi, küll te juba kuulete ja näete. loodetavasti saan ma selle karje välja lasta selle kuni järgmise nädala jooksul. teie rahustuseks, tegemist pole millegi intrigeerivaga, küll aga lõbustava asjaga :)
nõndaks, lähen võtan veel midagi tarka ette ja püüan oma aktivismi ära kasutada, sest kes teab, millal see jälle mind tabab.
TTE
Palju
Sedasamustki,
Eva!
ole ikka virk ja kraps ja tore ja päikeseline (palju ei puudu, et ma sulle beibelikult 'päikest' sooviksin). vott. eksju.
*kallistus*
>
>
Sedasamustki,
Eva!
ole ikka virk ja kraps ja tore ja päikeseline (palju ei puudu, et ma sulle beibelikult 'päikest' sooviksin). vott. eksju.
*kallistus*
teisipäev, aprill 06, 2004
*džamping on a tšeer*
mi bi veri häpi vith mi nju, šortõnd heerdu änd vith fanni kurls in it!
änd oolsõu vith fäkt thät aiv biin eibl to riid õ handrid änd moor peidžis off 'Deersleijir', in estõunian 'Hirvekütt'
änd it siims thät ai äm eibl tu riid it iivn moor tunait, sõu meibi bifoor ai päss aut, i äktžõlli riitš sekõnd handridhh peidž aut of foor änd samthing samthing handrid peidžis.
krõõt iis riili duuing guud for mi :)
sõu, ool of juu, hu häv biin eibl to understand vat iv džast seed, juu ool aar faking džiinjõsis, ääs it vaas kuait haard tu rait it.
veri guud, kredit tu ju ool!
transkripšõn in komõnts
TTE
>
>
mi bi veri häpi vith mi nju, šortõnd heerdu änd vith fanni kurls in it!
änd oolsõu vith fäkt thät aiv biin eibl to riid õ handrid änd moor peidžis off 'Deersleijir', in estõunian 'Hirvekütt'
änd it siims thät ai äm eibl tu riid it iivn moor tunait, sõu meibi bifoor ai päss aut, i äktžõlli riitš sekõnd handridhh peidž aut of foor änd samthing samthing handrid peidžis.
krõõt iis riili duuing guud for mi :)
sõu, ool of juu, hu häv biin eibl to understand vat iv džast seed, juu ool aar faking džiinjõsis, ääs it vaas kuait haard tu rait it.
veri guud, kredit tu ju ool!
transkripšõn in komõnts
TTE
pühapäev, aprill 04, 2004
ma... ma...
ma pean. kirjutama, nimelt. kindlasti kuulete te seda ka hiljem mu suust ent enne tahan ma ta kirjalikus vormis merre lükata. endal ka hiljem hea lugeda.
olen ilgelt väsinud. järelikult ei ole see tekst kahtlemata nii koherentne, viimistletud ja ilus kui ta peaks olema või võiks olla. aga mul on vastupandamatu soov rääkida ka oma ilusast nädalavahetusest, mille lõppemine tallinna jõudmisega oli valus. ahhhhh...
olles tartus juba veidike tšillinud osustasime me ühiskondlikult minna toomemäele tegema mida toomemäel ikka tehakse. väikese abimehega kotis (nimeks oli tal šampanskoje) rühkisime me tõusudest üles ja vallutasime inglisillast edasi asuva künkakese (mille nimeks on musumägi, või nii meile vähemalt hiljem väideti) ning rääkides suvalistest ettejuhtuvatest asjadest jäime me kuulama meie kõrvu kostuvaid mahedaid helisid, mida saab tekitada vaid oskuslikult kitarrikeeltest üle libisev käsi. otsustasime, võlutuna mängust, sinnapoole liikuda ning parkisime end hulga lähemale sellele inimgrupile, kes olid oma kitarrid ja oskused välja toonud, et siis esimest kasutades viimast lihvida. mõnel meist tekkis vastupandamatu soov minna inimetega vennastuma ent tolle inimese enda adekvaatne seisund peatas teda. me jalutasime aeglaselt edasi ja helist mööda ning tulime umbes veerand tunni pärast eelmainitud kohta tagasi. hüppasime, tantsisime ja ei möödunud sadat aastatki kuni üks nendest karvastest ja sulelistest (kuigi sulelised nad ei olnudki) oma mütsiga meie juurde kepsles. olime lahked sponsorid ja nii meid kutsutigi rahva sekka. veetsime terve õhtu kuulates nelja-viie erineva kitarri harmooniaid ja kakofooniaid, mis olid üllatavalt enamuses nauditavad. nii külmetasime me kella üheni, mil mõned meist kaotasid hääle ja mõned teised kaotasid tunde varvastes. nii jäigi see öö meile võrdlemisi lühikeseks.
järgmisel hommikul jõudsime me keha kinnitanuna samasse seltskonda tagasi. päike paitas mu palgeid kui me varinguohust hoolimata istusime seal kus me istusime. muusika täitis taas mu kõrvu, ka tema oli hell ja hea. oleksin seal heal meelel kauemgi istunud ja kuulanud kitarri, viiuli, flöödi ja didžeriduu mängu. see oli nii hea. ei mingit ülemäärast arutlemist, rääkimist. muusika. päike. mõnus. rahvas kõndis mööda, mõni viskas mõned kroonid mütsi, mõni otsustas meid filmida. rohelised rohulibled. kärbsed. sipelgad. koerasitt. idüll missugune. ja siis sain ma jälle rongiga sõita. :)
ma olen eluga niiiiii rahul.
>
>
ma pean. kirjutama, nimelt. kindlasti kuulete te seda ka hiljem mu suust ent enne tahan ma ta kirjalikus vormis merre lükata. endal ka hiljem hea lugeda.
olen ilgelt väsinud. järelikult ei ole see tekst kahtlemata nii koherentne, viimistletud ja ilus kui ta peaks olema või võiks olla. aga mul on vastupandamatu soov rääkida ka oma ilusast nädalavahetusest, mille lõppemine tallinna jõudmisega oli valus. ahhhhh...
olles tartus juba veidike tšillinud osustasime me ühiskondlikult minna toomemäele tegema mida toomemäel ikka tehakse. väikese abimehega kotis (nimeks oli tal šampanskoje) rühkisime me tõusudest üles ja vallutasime inglisillast edasi asuva künkakese (mille nimeks on musumägi, või nii meile vähemalt hiljem väideti) ning rääkides suvalistest ettejuhtuvatest asjadest jäime me kuulama meie kõrvu kostuvaid mahedaid helisid, mida saab tekitada vaid oskuslikult kitarrikeeltest üle libisev käsi. otsustasime, võlutuna mängust, sinnapoole liikuda ning parkisime end hulga lähemale sellele inimgrupile, kes olid oma kitarrid ja oskused välja toonud, et siis esimest kasutades viimast lihvida. mõnel meist tekkis vastupandamatu soov minna inimetega vennastuma ent tolle inimese enda adekvaatne seisund peatas teda. me jalutasime aeglaselt edasi ja helist mööda ning tulime umbes veerand tunni pärast eelmainitud kohta tagasi. hüppasime, tantsisime ja ei möödunud sadat aastatki kuni üks nendest karvastest ja sulelistest (kuigi sulelised nad ei olnudki) oma mütsiga meie juurde kepsles. olime lahked sponsorid ja nii meid kutsutigi rahva sekka. veetsime terve õhtu kuulates nelja-viie erineva kitarri harmooniaid ja kakofooniaid, mis olid üllatavalt enamuses nauditavad. nii külmetasime me kella üheni, mil mõned meist kaotasid hääle ja mõned teised kaotasid tunde varvastes. nii jäigi see öö meile võrdlemisi lühikeseks.
järgmisel hommikul jõudsime me keha kinnitanuna samasse seltskonda tagasi. päike paitas mu palgeid kui me varinguohust hoolimata istusime seal kus me istusime. muusika täitis taas mu kõrvu, ka tema oli hell ja hea. oleksin seal heal meelel kauemgi istunud ja kuulanud kitarri, viiuli, flöödi ja didžeriduu mängu. see oli nii hea. ei mingit ülemäärast arutlemist, rääkimist. muusika. päike. mõnus. rahvas kõndis mööda, mõni viskas mõned kroonid mütsi, mõni otsustas meid filmida. rohelised rohulibled. kärbsed. sipelgad. koerasitt. idüll missugune. ja siis sain ma jälle rongiga sõita. :)
ma olen eluga niiiiii rahul.
terekest
mõtlesin, et astun kah läbi meie bloggi sellest nurgakesest, kus saab ise midagi kirja panna. netilehekülg hakkas juba oma värvitoonidega kuidagi üksluiseks muutuma - muudkui roheline ja lilla, lilla ja roheline...lisaks sinna ka tilgakese ärritavat, kirgi lõkkele-puhuvat punast....
mm...jaa, ma võin olla paha inimene...vaatasin nimelt üle neid kommentaare annika sissekandele ehi vs peda teemal ja panin tähele, et seal on tõusmas üks pisemat sorti sõnasõda. (*ümiseb, 'sõnasõjas surma ei saaaaa'*) ja kes oli mõnes mõttes selle algatajaks? *hakkab vilistama, et ingoreerida enda peale näitavaid sõrmi*...jah, ma ei tohiks küll endaga rahul olla, aga...*diabolical laugh*
heakene küll, ma pean tegelikult ennast siit nüüd minema asutama, liigume nimelt perekonnaga võssa, et hankida mõned pajuoksad ja üleüldse mitte lasta raisku minna sellel kenal aprillikuu pühapäeval. seega, lehvadilehva kõigile!
TTE
>
>
mõtlesin, et astun kah läbi meie bloggi sellest nurgakesest, kus saab ise midagi kirja panna. netilehekülg hakkas juba oma värvitoonidega kuidagi üksluiseks muutuma - muudkui roheline ja lilla, lilla ja roheline...lisaks sinna ka tilgakese ärritavat, kirgi lõkkele-puhuvat punast....
mm...jaa, ma võin olla paha inimene...vaatasin nimelt üle neid kommentaare annika sissekandele ehi vs peda teemal ja panin tähele, et seal on tõusmas üks pisemat sorti sõnasõda. (*ümiseb, 'sõnasõjas surma ei saaaaa'*) ja kes oli mõnes mõttes selle algatajaks? *hakkab vilistama, et ingoreerida enda peale näitavaid sõrmi*...jah, ma ei tohiks küll endaga rahul olla, aga...*diabolical laugh*
heakene küll, ma pean tegelikult ennast siit nüüd minema asutama, liigume nimelt perekonnaga võssa, et hankida mõned pajuoksad ja üleüldse mitte lasta raisku minna sellel kenal aprillikuu pühapäeval. seega, lehvadilehva kõigile!
TTE
reede, aprill 02, 2004
tahtsin täna viigipükstest rääkida.
ütleme, et meil on üks kena paar viigipükse. ja ütleme, et ma olen laisk ja ei viitsi neisse viike pressida. kas siis, kui neis enam viike ei ole on nad ikka veel viigipüksid või mitte? niisiis: kas viigipükste viigipüksus sõltub viikide olemasolust või kehtib viigipükste üldnimetus ka nende suhtes, millel ei ole viike (kuigi need on seal kunagi olnud ja need püksid on selle mõttega disainitud)?
ütleme, et viigipüksid ei ole enam viigipüksid siis kui neis enam viike ei ole. kas siis viigipükste olemus on sel juhul nendes viikides? ja kas me saame siis sel juhul öelda, et ükskõik mis püksid millele me oleme viigid sisse teinud on viigipüksid? või on need ainult viikidega püksid. kui me arvame seda viimast, siis on viigipükstes midagi enamat kui tavalistes pükstes ja nad peaksid jääma viigipüksteks ka siis kui neis viike ei ole.
aga kuidas saavad viigipüksid viigipüksteks edasi jääda kui neis enam viike pole? me ju ei kutsu patsiga poissi patsiga poisiks kui ta patsi maha saeb. samas, see võib olla hüüdnimi ja isegi soengu muutudes jääb see inimesele külge. samas, 'viigipüksid' ei ole ju hüüdnimi. nad ju ikkagi defineerivad pükste tüüpi. näiteks võin ma analoogselt teha tavalistest pükstest alt laienevad püksid ja siis nad pole ju sama lõike, sama tegumoega. järelikult pole nad enam tavalised püksid. vahe sellel juhul ja viigipükste juhul on vaid see, et viigid vajuvad iseenesest ja kergemini välja. samas, viigipüksid on spetsiifilisemad.
ühesõnaga: feel free to contribute ideas. sellised mõttelennud on lihtsalt toredad.
>
>
ütleme, et meil on üks kena paar viigipükse. ja ütleme, et ma olen laisk ja ei viitsi neisse viike pressida. kas siis, kui neis enam viike ei ole on nad ikka veel viigipüksid või mitte? niisiis: kas viigipükste viigipüksus sõltub viikide olemasolust või kehtib viigipükste üldnimetus ka nende suhtes, millel ei ole viike (kuigi need on seal kunagi olnud ja need püksid on selle mõttega disainitud)?
ütleme, et viigipüksid ei ole enam viigipüksid siis kui neis enam viike ei ole. kas siis viigipükste olemus on sel juhul nendes viikides? ja kas me saame siis sel juhul öelda, et ükskõik mis püksid millele me oleme viigid sisse teinud on viigipüksid? või on need ainult viikidega püksid. kui me arvame seda viimast, siis on viigipükstes midagi enamat kui tavalistes pükstes ja nad peaksid jääma viigipüksteks ka siis kui neis viike ei ole.
aga kuidas saavad viigipüksid viigipüksteks edasi jääda kui neis enam viike pole? me ju ei kutsu patsiga poissi patsiga poisiks kui ta patsi maha saeb. samas, see võib olla hüüdnimi ja isegi soengu muutudes jääb see inimesele külge. samas, 'viigipüksid' ei ole ju hüüdnimi. nad ju ikkagi defineerivad pükste tüüpi. näiteks võin ma analoogselt teha tavalistest pükstest alt laienevad püksid ja siis nad pole ju sama lõike, sama tegumoega. järelikult pole nad enam tavalised püksid. vahe sellel juhul ja viigipükste juhul on vaid see, et viigid vajuvad iseenesest ja kergemini välja. samas, viigipüksid on spetsiifilisemad.
ühesõnaga: feel free to contribute ideas. sellised mõttelennud on lihtsalt toredad.
neljapäev, aprill 01, 2004
Uuemad uudised siis Matšist Peda ja EHI vahel. Peda õnnetuseks võitis, kuid õnneks EHI andis väärika lahingu ja viimse alaga napilt läks võit Pedale. Siiski võistlused olid kihftid ja inimesed oma ideedega originaalsed :o)
ni, et vaadake kindlasti. Eriti tahaksin toonitada lauluvõistlust!!!!!!!!!!!! Publik oli pöördes sellest :D kui näete, siis saate aru, miks ja millest ma räägin....
>
>
ni, et vaadake kindlasti. Eriti tahaksin toonitada lauluvõistlust!!!!!!!!!!!! Publik oli pöördes sellest :D kui näete, siis saate aru, miks ja millest ma räägin....
mõmmmm.
tahan tulla koju ja lihtsalt lepotada. telekat vaadata. aga ei saa. sest arvutil on mingi juhe jälle vales kohas. no tore küll, miks ei või asjad ise end korda ajada. teaks ma siis mida kuhu toppida. eks. aga ma olen loll ja ei tea. ilgelt tüütu ja igav on sest ma olen väsinud väsinud väsinud. ehk siis: ma ei viitsi end lõbustada. urhhhhhh, lähen magan hoopis.
>
>
tahan tulla koju ja lihtsalt lepotada. telekat vaadata. aga ei saa. sest arvutil on mingi juhe jälle vales kohas. no tore küll, miks ei või asjad ise end korda ajada. teaks ma siis mida kuhu toppida. eks. aga ma olen loll ja ei tea. ilgelt tüütu ja igav on sest ma olen väsinud väsinud väsinud. ehk siis: ma ei viitsi end lõbustada. urhhhhhh, lähen magan hoopis.
oeh, ma olen kuidagi väsinud. nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. kuid, see möödub peagi, ma juba tunnen ennast.
kuidas oli hr Lotmani tänane loeng? kas elel tuli nutta ja olla kurblik viivika? ja kas minu lahkumisel oli 'mõtet' või mtte? (kuigi tegelikult oleksin ma lahkunud igal juhul)
TTE
>
>
kuidas oli hr Lotmani tänane loeng? kas elel tuli nutta ja olla kurblik viivika? ja kas minu lahkumisel oli 'mõtet' või mtte? (kuigi tegelikult oleksin ma lahkunud igal juhul)
TTE
