pühapäev, veebruar 29, 2004
terekest
mõtlesin, et chillan kah korra läbi ja jätan endast pisikese heameele märgi maha. minagi olen hetkel rõõmusja ilus (kui nüüd tarvitada eva paari päeva taguseid väga tabavaid sõnu) ja minnes veelgi kaugemale, siis käitun enam vähem nii nagu saima, kui ta on uusi asju saanud - paitan neid vaikselt ja naeratan enda ette. taustaks siis nii palju et *teeb oma feminine-looki* käisin šoppamas ja see üritus osutus üsnagi tulemuslikuks :)
minus valtiseb jätkuvalt rahulolu ning kohustuslik kirjandusgi kiirgab mu lauanurgal kutsuvalt, erinevalt tavapärasest, mil ma tajun selle ümber sundluse tumedat pilve.
homseni
>
>
mõtlesin, et chillan kah korra läbi ja jätan endast pisikese heameele märgi maha. minagi olen hetkel rõõmusja ilus (kui nüüd tarvitada eva paari päeva taguseid väga tabavaid sõnu) ja minnes veelgi kaugemale, siis käitun enam vähem nii nagu saima, kui ta on uusi asju saanud - paitan neid vaikselt ja naeratan enda ette. taustaks siis nii palju et *teeb oma feminine-looki* käisin šoppamas ja see üritus osutus üsnagi tulemuslikuks :)
minus valtiseb jätkuvalt rahulolu ning kohustuslik kirjandusgi kiirgab mu lauanurgal kutsuvalt, erinevalt tavapärasest, mil ma tajun selle ümber sundluse tumedat pilve.
homseni
hmm, igav on. mul on umbes 20 lkd sellest onu cassireri raamatukesest veel lugeda ja ega ma eriti seda teha ei viitsi aga peab. ei saa kõike alati päev varem valmis teha, lihtsalt ei saa. ma tulingi siia netti risustama oma mõttetu tekstiga sest tegelikult pole mul mitte kui midagi tarka öelda. lihtsalt kurdan. et ei viitsi neid asju lugeda, mida peaks. oi. ja sellest peab veel muinasjutu ka kirjutama. ja siis talle vastu naeratades umbes mingis bullshitti suust kah välja ajama kui ta heaks arvab et me loengu alguses seda siis tegema peame. aga ma vist imiteerin mõnd jaanalindu ja pistan pea laua alla. äkki ta saab mu märgist aru...? ok. tagasi sümbolite maailma... *ohkab*
>
>
neljapäev, veebruar 26, 2004
hmm, huvitav. esmaspäeval oli esmaspäev, kolmapäeval oli esmaspäev, täna oli esmaspäev... kas homme saabub siis ka teisipäev? noh tunde enda mõttes. või tuleb homme siiski reedetunne peale? no misiganes päeva tunne mul ka poleks on mul luuserdise tunne ka, sest ma olen ju luuserdis kui ma eilse korralikuks olemise asemel luuserdasin ja selle luuserdamise tõttu ka täna pidin luuserdama ja mitte tekstianalüüsi minema. jeesus, see on ju nõiaring! siia ma ju ei tahtnudki sattuda! samas on mul hea ja puhanud tunne ka, ilmselt polnudki mul vaja tervet nädalat endale vabaks organiseerida nagu mu ema soovitas vaid ainult ühest loengust luuserdada. hälviklikkusega kaasnes ka kohene hea tuju, üldine sõbralikkus ja huvi maailma vastu, mis väljendusid peda personaliga sõbralikult vesteldes. auto ei jonninud, ma lugesin hea tüki raamatut läbi (mine tea, äkki saan varsti ta ka läbi loetud!) ja homme ei pea vara ärkama. üleüldse on mul selline maailmakallistamise tunne praegu, aga selle tegevuse asemel (millega kaasneks kahtlemata mõni surmahaigus... noh kui ma läheksin ja viskuksin väljas lumme, et maale suur kalli teha) pean ma rahul olema siia neid sõnu trükkides. aga üldiselt olen ma ilgelt heas tujus. ma ei tea miks ja see ongi see kõige parem hea tuju. täiesti irratsionaalne hüplemistuju. noh, et tuju leviks ulatan ma igale selle kummalise teksti lugejale ühe mõttelise sinilille. need on nii armsad ja väiksed. jah. ja üleüldse on maailm nii ilus ja tähed on ka seal kusagil üleval ja pimedus on sügav ja teie olete toredad ja mul on lõbus. näete, kellele on vaja alkoholi kui sellised tujud mind ka muidu tabavad?
hmm, selle teksti peab alles jätma kasvõi lihtsalt psühholoogiliste uuringute jaoks: kuidas jõuab inimene tavalisest mulinast mingi haiglase maailmaarmastuseni?
*kehitab õlgu*
*läheb loeb edasi*
>
>
hmm, selle teksti peab alles jätma kasvõi lihtsalt psühholoogiliste uuringute jaoks: kuidas jõuab inimene tavalisest mulinast mingi haiglase maailmaarmastuseni?
*kehitab õlgu*
*läheb loeb edasi*
kolmapäev, veebruar 25, 2004
seenesupi postitus oli ülimalt virgutav. üleüldse tuleb tema ees müts maha võtta, et ta nii järjekindalt mind üleval püüab hoida mind viimastel päevadel tabanud ülima-unisuse-hoogude ajal. ma nimelt tulin täna hommikul koju, olin 1,5 h üleval, siis heitsin voodisse magasin 5 h ja juba ma jällegi haigutan. puudub loogika, sest talveune aeg hakkab ka juba ümber saama. igal juhul tuleb võtta ette midaig drastilist, et ennast sellest välja raputada. nujah, ja kuna ma täna terve päeva magasin või võtlesin kõhuvaluga, siis ei saa teha ka suuri ettekandeid oma suursaavutustest. seega lihsalt hetkel tervitan teid siin ja lahkun tagasi tava-neti maailma.
>
>
teisipäev, veebruar 24, 2004
küsimus laiale ringile, palun kõigil vastata:
kas teie laulate hümni kaasa?
mina teen seda põhimõtteliselt. isegi kui ma teen seda nii vaikselt nagu see täna juhtus. nendest idiootlikest vene jõmpsikatest räägin ma teile täna õhtul. ma ei viitsi kirja panna, kuigi võiks. mulle on tähtis et ka teised laulaks minu ümber või vähemalt näeksid välja nagu see tähendaks neile midagi. ei mingit kihistamist ja muudest asjadest rääkimist hümni ajal. olge inimesed! huh, maivõi.
>
>
kas teie laulate hümni kaasa?
mina teen seda põhimõtteliselt. isegi kui ma teen seda nii vaikselt nagu see täna juhtus. nendest idiootlikest vene jõmpsikatest räägin ma teile täna õhtul. ma ei viitsi kirja panna, kuigi võiks. mulle on tähtis et ka teised laulaks minu ümber või vähemalt näeksid välja nagu see tähendaks neile midagi. ei mingit kihistamist ja muudest asjadest rääkimist hümni ajal. olge inimesed! huh, maivõi.
*käis riiki teenimas*
seda võib siis mõista sellena, et käisin hommikul sesoses Eesti Vabariiki aastapäeva piduliku jumalateenistusega Tallinna Kaarli kirikus liputamas. seda võib omakorda mõista sedasi, et Eesti Gadide Liidu lipp, mis meil nüüd lõpuks olemas on, tuli hr presidendi, prominentide ja muude inimeste eest pidulikult läbi tassida ja siis selle kõrvale 15 minutiks valvesse jääda. see on mulle juba selline iga-aastane traditsiooniline tegevus 24. veebruari puhul - kui täpselt järgi mõelda, siis 6-7 aastat olen ma seda kindlasti teinud. väga lõbus üritus iseenesest, kui mind ainult ei pahandaks see, et lipud ja lippurid nii kaugele nurka ära lükatakse, et ükski kaamera neid kunagi ei näita (oh edevust, edevust). aga jah. kuid mis mulle see aasta erit meelde jääb, on see, kuidas ma praktiliselt oma kehast väljusin. nad olid nimelt organiseerinud puhkpilliorkestri mänigma ja kui kiriku võlvide all kõlab selline ilus/võimas/joovastav muusika, siis ühel hetkel ei tundud ma enam oma keha. lihsalt vahtisin aknast välja eredasse valgusesse, kuskil kaugelt tajusin (pigem vist ainult oletasin, et tajun) oma kummalist käteasendit ja seisin seal. tagantjärgi ei oska ma öelda, kas see oli hea või halb tunne, tol momendil, võin rahuliku südamega kinnitada, nautisin seda.
TTE
>
>
seda võib siis mõista sellena, et käisin hommikul sesoses Eesti Vabariiki aastapäeva piduliku jumalateenistusega Tallinna Kaarli kirikus liputamas. seda võib omakorda mõista sedasi, et Eesti Gadide Liidu lipp, mis meil nüüd lõpuks olemas on, tuli hr presidendi, prominentide ja muude inimeste eest pidulikult läbi tassida ja siis selle kõrvale 15 minutiks valvesse jääda. see on mulle juba selline iga-aastane traditsiooniline tegevus 24. veebruari puhul - kui täpselt järgi mõelda, siis 6-7 aastat olen ma seda kindlasti teinud. väga lõbus üritus iseenesest, kui mind ainult ei pahandaks see, et lipud ja lippurid nii kaugele nurka ära lükatakse, et ükski kaamera neid kunagi ei näita (oh edevust, edevust). aga jah. kuid mis mulle see aasta erit meelde jääb, on see, kuidas ma praktiliselt oma kehast väljusin. nad olid nimelt organiseerinud puhkpilliorkestri mänigma ja kui kiriku võlvide all kõlab selline ilus/võimas/joovastav muusika, siis ühel hetkel ei tundud ma enam oma keha. lihsalt vahtisin aknast välja eredasse valgusesse, kuskil kaugelt tajusin (pigem vist ainult oletasin, et tajun) oma kummalist käteasendit ja seisin seal. tagantjärgi ei oska ma öelda, kas see oli hea või halb tunne, tol momendil, võin rahuliku südamega kinnitada, nautisin seda.
TTE
Gabriel lives again.
jah, ma panin oma kitarrile nimeks Gabriel. küsige aga miks, mul on palju seletusi. nii tore oli seda jälle näppida ja kallistada. jah, mul on asjadega suhted... praegu möllab marit temaga ja mina tunnen et sõrmed on juba valusaks jäämas. kurvastusega pean nentima et kitarrimängule on liiga suur auk sisse tulnud... pole kõik enam meeles ja näpud ei käi isegi sel algsel kiirusel mille ma kunagi saavutasin. aga ehk rõõmustab meid homme anni, kes ehk oskab ta midagi ilusamat kui kassikontserdilikku heli Gabrielist välja võluda. kas teist mõni veel ehk asja tunneb ja mängib? no eks homme näeb. *vaatab kella* või siis õigupoolest täna.
>
>
jah, ma panin oma kitarrile nimeks Gabriel. küsige aga miks, mul on palju seletusi. nii tore oli seda jälle näppida ja kallistada. jah, mul on asjadega suhted... praegu möllab marit temaga ja mina tunnen et sõrmed on juba valusaks jäämas. kurvastusega pean nentima et kitarrimängule on liiga suur auk sisse tulnud... pole kõik enam meeles ja näpud ei käi isegi sel algsel kiirusel mille ma kunagi saavutasin. aga ehk rõõmustab meid homme anni, kes ehk oskab ta midagi ilusamat kui kassikontserdilikku heli Gabrielist välja võluda. kas teist mõni veel ehk asja tunneb ja mängib? no eks homme näeb. *vaatab kella* või siis õigupoolest täna.
pühapäev, veebruar 22, 2004
käisin eile teatris ja mul oli kõige kummalisem teatrielamus. kummaline oli ta sellepärast, et mul ei olnud mitte ühte teatrielamust vaid vähemalt kolm. kui mitte neli... nojah. natuke taustalugu kah - läksin vaatasin eile "tšapajev ja pustota'd" ehk nagu mulle meeldib öelda tšapajevit ja pustotad.
[siia pean ma lisama veel selle, et minu meelest peaks eesti keeles hakkama ka vene keele rõhke transkribeerima, sest mina mingil seletamatul põhjusel eeldasin et pustota rõhk on keskmisel silbil. no seda oleks ju raske teistmoodi transkribeerida. aga tegelikult on rõhk seal a peal. oleks ju lihtsam kui nad kirjutaksid asja pustotaa või kuidagi nii? ehh, ma püüan siin oma ignorantsust välja vabandada...]
nii. siis. niisiis. linnateater, põrgulava, palju rahvast. see mind ei üllatanud. aga üks minu teatrielamustest oli just selle publikumiga seotud. nimelt ühel hetkel hakkas rahvas lihtsalt idiootselt asjade üle naerma. ja laginal. see segas mind kohutavalt ja ma ei suutnud vahepeal üldse tükki nii väga nautida kui ma tahtsin. noh asjad mille üle naerdi olid küll jah naljakad aga nad olid jah-tabavalt-öeldud-ma-nüüd-muigan naljakad mitte veereme-mööda-põrandat-ringi naljakad. eksole. teatris tahan ma võimalikult kiiresti ja põhjalikult ära unustada, et peale minu seda üldse keegi veel vaatab ja see kohatu naer ei lasknud mul seda teha. pealegi pidasid mõned inimesed minu taga vajalikuks asju sosinal kommenteerida. no aitähh, eks.
mu teine teatrielamus oli risti vastupidine. kuulasin kõrvad tuules lehvimas (vot sellise huvi ja tähelepanelikkusega) nende filosoofilisi jutuajamisi. ühel hetkel oli juttu nietzschest ja mida rohkem nad temast rääkisid seda suurem oli mul tahtmine korraks püsti tõusta ja matvere tegelasega vaidlema hakata. mul oli küllalt raske seda mitte teha.
ja kolmas teatrielamus oli mul neljatunnise tüki lõpupoole. oli just leitud õige vastus küsimusele "kes ma olen" ja "kus ma olen" ja toimus väike hüppamine kuhugi lavatagustesse (ehk siis meie vaateväljast allapoole) ja niipea kui oli hüpatud tekkis mul tunne, et kohe hakkavad tiitrid jooksma. konkreetne kino tunne oli. väga kummaline.
ma ikka seedin veel asja aga kui teil, mu kallid, raha ja aega on siis käige kindlasti vaatamas. mulle meeldis. :)
>
>
[siia pean ma lisama veel selle, et minu meelest peaks eesti keeles hakkama ka vene keele rõhke transkribeerima, sest mina mingil seletamatul põhjusel eeldasin et pustota rõhk on keskmisel silbil. no seda oleks ju raske teistmoodi transkribeerida. aga tegelikult on rõhk seal a peal. oleks ju lihtsam kui nad kirjutaksid asja pustotaa või kuidagi nii? ehh, ma püüan siin oma ignorantsust välja vabandada...]
nii. siis. niisiis. linnateater, põrgulava, palju rahvast. see mind ei üllatanud. aga üks minu teatrielamustest oli just selle publikumiga seotud. nimelt ühel hetkel hakkas rahvas lihtsalt idiootselt asjade üle naerma. ja laginal. see segas mind kohutavalt ja ma ei suutnud vahepeal üldse tükki nii väga nautida kui ma tahtsin. noh asjad mille üle naerdi olid küll jah naljakad aga nad olid jah-tabavalt-öeldud-ma-nüüd-muigan naljakad mitte veereme-mööda-põrandat-ringi naljakad. eksole. teatris tahan ma võimalikult kiiresti ja põhjalikult ära unustada, et peale minu seda üldse keegi veel vaatab ja see kohatu naer ei lasknud mul seda teha. pealegi pidasid mõned inimesed minu taga vajalikuks asju sosinal kommenteerida. no aitähh, eks.
mu teine teatrielamus oli risti vastupidine. kuulasin kõrvad tuules lehvimas (vot sellise huvi ja tähelepanelikkusega) nende filosoofilisi jutuajamisi. ühel hetkel oli juttu nietzschest ja mida rohkem nad temast rääkisid seda suurem oli mul tahtmine korraks püsti tõusta ja matvere tegelasega vaidlema hakata. mul oli küllalt raske seda mitte teha.
ja kolmas teatrielamus oli mul neljatunnise tüki lõpupoole. oli just leitud õige vastus küsimusele "kes ma olen" ja "kus ma olen" ja toimus väike hüppamine kuhugi lavatagustesse (ehk siis meie vaateväljast allapoole) ja niipea kui oli hüpatud tekkis mul tunne, et kohe hakkavad tiitrid jooksma. konkreetne kino tunne oli. väga kummaline.
ma ikka seedin veel asja aga kui teil, mu kallid, raha ja aega on siis käige kindlasti vaatamas. mulle meeldis. :)
laupäev, veebruar 21, 2004
tere.
oln praegu keset oma gaidi-üritust. kui nüüd põhjani aus olla, siis tegelikult ei olegi asi nii hull, kui ette kujtasin. paistab, et marsil siiski on elu ja inimesed siin seltskonnas võivad ka normaalsed olla. ntx inimene, kes enam vähem ei julgenud minuga ühes ruumiski viibida, on läbi arvtui-installatsiooni pidanud tõdema, et ma siiski olen ka talutav inimene :) nojah, lisaks selle võin ka öelda, et ülimalt mõnus on olla enam-vähem üksi tohutu suures koolimajas, jäääär mängimas ja soe kohvikruus nina ees. chill. ma tean,et see iluusioon puruneb peatselt, kuna inimesed hakkavad matkalt tagasi saabuma ja ma ise pean ronima lumme mingit puntki pidama, kui sellegi poolest naudin neid hetki, mis mulle praegusle hetkel kätte antud. lisaks sellele ei ole ka homne päev kuigi kaugel, mil see möll siin otsa saab ja saabun tagasi Tallinnasse.
Homseni!
>
>
oln praegu keset oma gaidi-üritust. kui nüüd põhjani aus olla, siis tegelikult ei olegi asi nii hull, kui ette kujtasin. paistab, et marsil siiski on elu ja inimesed siin seltskonnas võivad ka normaalsed olla. ntx inimene, kes enam vähem ei julgenud minuga ühes ruumiski viibida, on läbi arvtui-installatsiooni pidanud tõdema, et ma siiski olen ka talutav inimene :) nojah, lisaks selle võin ka öelda, et ülimalt mõnus on olla enam-vähem üksi tohutu suures koolimajas, jäääär mängimas ja soe kohvikruus nina ees. chill. ma tean,et see iluusioon puruneb peatselt, kuna inimesed hakkavad matkalt tagasi saabuma ja ma ise pean ronima lumme mingit puntki pidama, kui sellegi poolest naudin neid hetki, mis mulle praegusle hetkel kätte antud. lisaks sellele ei ole ka homne päev kuigi kaugel, mil see möll siin otsa saab ja saabun tagasi Tallinnasse.
Homseni!
reede, veebruar 20, 2004
> >neljapäev, veebruar 19, 2004
ma olen elus! lotman ei söönudki mind ära, mis sest, et ma polnud üldse seminariks ette valmistunud. täname olümpose asukaid, sest nüüd jäin ma talle meelde kui see-tüdruk-kes-ette-ei-valmista-aga-teab-kreeka-müüte. kui ma temaga rääkisin, et mis loom see persephone oli ja nii edasi siis küsis ta kust ma seda tean, millele tuli oodatav vastus: loomulikust inteligentsist. no see on mu õhtu kokkuvõtlikult väljendatuna, mille tulemusena on mul hea tuju ja nädalalõpu-tunne. ma ei tohi unustada, et ka homme peab kooli ronima ja et ka homseks peab midagi välja uurima, valmis kirjutama jne. brr.
nüüd siiski asja juurde.
Mart.
ma leian et mul on sellist enese kaheks jaotamist siiski äärmiselt keeruline teha. ma tean et mart väljendab end autoroolis ja et ele valdab mu keha varbaotsteni siis, kui ma muusikale vaatan. aga kõik need vahepealsed situatsioonid? kumb pool on siis minus lapsikum? kummale tegelikult meeldib suhelda ja kummale meeldiks kapinurgas oma mõtteid mõlgutada? mõlemad tendentsid on täiesti olemas, aga kas ma äkki teen neile mõlemale liiga kui ma omistan neile vaid ühesuguseid käitumisjooni?
näiteks:
eeldame et mart on see lapsik mina. selle lapsikusega käiksid kaasas ka selline elurõõm ja energilisus ning suhtlustahe. ühesõnaga täielik ekstrovert. hääkene küll. aga siis jääb ju elele vaid pessimism (mis on mulle mõningates olukordades väga omane), korralikkus, kohusetunne ja mõtlikkus. nii ju ei saa! esiteks kasvõi sellepärast, et ma ei näe ennast (ma võtan elet ikkagi oma primaarse minana) sellistes hallides toonides. pigem olen ma korralikult lapsik, kohusetundlikult elurõõmus ja mõtlikult energiline... mart on end minusse hästi ära peitnud.
nojah.
aga eksperimendi korras võiks ju harjutada end mõtlema nii, et ma omistan mardile oma negatiivseid iseloomujooni ja võtan kõik hea oma nimele. siis oleksid rollid eelmise situatsiooniga võrreldes vastupidised. nii ju ka ei saa!
no ütleme siin ühesõnaga et ma pean asja üle veel järele mõtlema. kui ma suudan asja paremini jagada kui praegune mart-on-autojuht-trammijuht siis ma annan endast teada. tähendab mart annab endast teada.
>
>
nüüd siiski asja juurde.
Mart.
ma leian et mul on sellist enese kaheks jaotamist siiski äärmiselt keeruline teha. ma tean et mart väljendab end autoroolis ja et ele valdab mu keha varbaotsteni siis, kui ma muusikale vaatan. aga kõik need vahepealsed situatsioonid? kumb pool on siis minus lapsikum? kummale tegelikult meeldib suhelda ja kummale meeldiks kapinurgas oma mõtteid mõlgutada? mõlemad tendentsid on täiesti olemas, aga kas ma äkki teen neile mõlemale liiga kui ma omistan neile vaid ühesuguseid käitumisjooni?
näiteks:
eeldame et mart on see lapsik mina. selle lapsikusega käiksid kaasas ka selline elurõõm ja energilisus ning suhtlustahe. ühesõnaga täielik ekstrovert. hääkene küll. aga siis jääb ju elele vaid pessimism (mis on mulle mõningates olukordades väga omane), korralikkus, kohusetunne ja mõtlikkus. nii ju ei saa! esiteks kasvõi sellepärast, et ma ei näe ennast (ma võtan elet ikkagi oma primaarse minana) sellistes hallides toonides. pigem olen ma korralikult lapsik, kohusetundlikult elurõõmus ja mõtlikult energiline... mart on end minusse hästi ära peitnud.
nojah.
aga eksperimendi korras võiks ju harjutada end mõtlema nii, et ma omistan mardile oma negatiivseid iseloomujooni ja võtan kõik hea oma nimele. siis oleksid rollid eelmise situatsiooniga võrreldes vastupidised. nii ju ka ei saa!
no ütleme siin ühesõnaga et ma pean asja üle veel järele mõtlema. kui ma suudan asja paremini jagada kui praegune mart-on-autojuht-trammijuht siis ma annan endast teada. tähendab mart annab endast teada.
terekst, külamehed!
olen hetkel Ain-faasis - juuksed kinni ja heavy muusika teema möllamas. kuigi see võib hämmastavana tunduda, on kõik see iba, mida enne Lotmanit aeti, suhtelisel väga loogiline ja töökindel. on küll mõninga ebakõlad, kudi ma arvan, et pannes pead kokku saame ka nendest üle ja Anni skisofreenia-partner ongi sündinud - say hello to Ain! jumal tänatud, ma ei ole selles hullumeelses kehas üksi ja lõpuks leidsin ka vabanduse, miks ma ühes situatsioonis käitun ühte moodi ja teises teistmoodi. kus juures igasugustes asjaajamistes inimestega, ei oska ma ka kunagi ette arvata, kes seekord üles astub. ntx (viies teid oma veel erama-eluga natuke rohkem kurssi, kuigi minu meelest piisab elinast-kallikeset nendel teemadel rääkimas täiesti :) ) kirjutasin sõbrale split-up-kirja ja domineeris Anni - ma olin nii faking formaalne, nagu kirjutaksin Miriamile letter of complaint tolmuimeja kohta - ja samas teie seltskonnas annab Ain tihti Annile jalaga ja läheb võtab ühe õlle juurde. kuid Anni ei kuku Ainist kaugele ja luurab alati, et Ain paha peale ei läheks ja ei teeks midagi sellist, et peaks pärast Anni õla najale nutma tulema. vot.
*loeb hetkel teksti, koputab kuklale ja mõtleb, et lõpuks ongi skisofreenia käes*
ok, egas midagi rohkemat polnudki, mainin lihsalt ära, et olete jälle mu ellu ühe lisaraja sisse tallunud :)
*istub maha, paneb käed sülle ja jääb Marti ootama*
>
>
olen hetkel Ain-faasis - juuksed kinni ja heavy muusika teema möllamas. kuigi see võib hämmastavana tunduda, on kõik see iba, mida enne Lotmanit aeti, suhtelisel väga loogiline ja töökindel. on küll mõninga ebakõlad, kudi ma arvan, et pannes pead kokku saame ka nendest üle ja Anni skisofreenia-partner ongi sündinud - say hello to Ain! jumal tänatud, ma ei ole selles hullumeelses kehas üksi ja lõpuks leidsin ka vabanduse, miks ma ühes situatsioonis käitun ühte moodi ja teises teistmoodi. kus juures igasugustes asjaajamistes inimestega, ei oska ma ka kunagi ette arvata, kes seekord üles astub. ntx (viies teid oma veel erama-eluga natuke rohkem kurssi, kuigi minu meelest piisab elinast-kallikeset nendel teemadel rääkimas täiesti :) ) kirjutasin sõbrale split-up-kirja ja domineeris Anni - ma olin nii faking formaalne, nagu kirjutaksin Miriamile letter of complaint tolmuimeja kohta - ja samas teie seltskonnas annab Ain tihti Annile jalaga ja läheb võtab ühe õlle juurde. kuid Anni ei kuku Ainist kaugele ja luurab alati, et Ain paha peale ei läheks ja ei teeks midagi sellist, et peaks pärast Anni õla najale nutma tulema. vot.
*loeb hetkel teksti, koputab kuklale ja mõtleb, et lõpuks ongi skisofreenia käes*
ok, egas midagi rohkemat polnudki, mainin lihsalt ära, et olete jälle mu ellu ühe lisaraja sisse tallunud :)
*istub maha, paneb käed sülle ja jääb Marti ootama*
kolmapäev, veebruar 18, 2004
bhojaa!!!...õnnitlen kõiki selle puhul, et järgmisel esmap kestab kool seoses saabuvtae pühadega 13.30 ja see tähendab, et neiu Rüsset me nüüd mõnda aega ei kohta...
>
>
takatakataa.
see nädal venib nagu mingi rõve kliister. vist sellepärast, et ma pean iga päev kodus istuma ja midagi lugema ja ma istun selle asemel netis ja hoopis jutlen rahvaga. kas nii hakkabki nüüd olema? iga nädal läheb hulluks lugemiseks? ma ei saa, mul on vaja... teisi asju lugeda. nii ei tohi. nonii, ma olen nüüd piisavalt vingunud, ma võin nüüd kooli minna. :D
>
>
see nädal venib nagu mingi rõve kliister. vist sellepärast, et ma pean iga päev kodus istuma ja midagi lugema ja ma istun selle asemel netis ja hoopis jutlen rahvaga. kas nii hakkabki nüüd olema? iga nädal läheb hulluks lugemiseks? ma ei saa, mul on vaja... teisi asju lugeda. nii ei tohi. nonii, ma olen nüüd piisavalt vingunud, ma võin nüüd kooli minna. :D
teisipäev, veebruar 17, 2004
teate, ma mõtlesin ja mõtlesin, et miks mõne nime taga on vaikus ja miks mõne nime taga on mingid kisakoorid. Klõpsasin täna selle lingi peale ja üllatuseks avaneski. Täitsa uskumatu.. nüüd jääb veel välja nuputada kuskohast te kirja värviliseks teete.... hmm
muideks ma olengi selline, pikatoimega :P
>
>
muideks ma olengi selline, pikatoimega :P
tere sis jälle.. mul ka pole veel semantika tehtud aga eks ma öösel teen jälle siis :( niipalju tegemist, ometi ei võtnud ju endale palju aineid.. Elina, mis nädalavahetusel sa Pärnusse lähed? Ma lähen nüüd laupäeval Pärnusse ;o). Mõtlesin küll et ei lähe, aga kuna kohad olid juba kinni pandud ja ettemakse tehtud siis peab ikka minema. Mul kokkukas nimelt jälle...
Tundub, et ma täielik vastand Annile ;o) ma usun armastusse ja need läägete lõppudega lood ja filmid kah meeldivad :P
>
>
Tundub, et ma täielik vastand Annile ;o) ma usun armastusse ja need läägete lõppudega lood ja filmid kah meeldivad :P
hello
minu tänaõhtune pissed-off teema tuli nüüd kah ette, kui lugesin selle va cahuseri 'knights tale' läbi...vabandust, aga ma tõesti vihkan üli-läägeid ja üli-traagilisi roosromaane...lühike (ja kuri) kokkuvõte sellest, mida teada sain:
kaks pässi istuvad vangitornis, näevad üht neitsit, mõlemad armuvad hullumiseni; üks lastakse tingimustega vabaks ja ta tuleb 3 aastat hiljem tagasi, et siis 4 aastat enda vangistanud kuningat teenida ainult selleks et tibile lähedal olla; teine mees istub 7 aastat vangis ja siis põgeneb; siis saavad mehed kokku, otsustavad minna maailma, ajada kokku sõjavägi ja aasta pärast kohtuda, et siis lahinguga ära määrata, kes saab tibi endale; üks päss langeb, teine mees kuulutatakse juba võitjaks, siis sekkuvad jumalad, võtavad teise venna maha ja esimene abiellub tüdrukuga, kes tegelikult ei tahagi meest, vaid hoopis jääda igavesti neitsiks...
oh for god sake, 7 aastat armastada tüdrukut, kelle kohta sa ainult ilusa välimuse põhjal oletad, et ta on ka sisimas hea ja ilus, ega osutu lõpp-kokkuvõtteks bichiks...sry, ma saan aru, et mu arvamust forsseerib ka minu 'ma ei usu armastusse' kuid ikkagi...teadmatuse, ettekujutluse armastamine - kui alguses hea, pikapeale masendav ja lõpus väga valus võib see olla? ma arvatavasti kõlan 'tõelise-armastuse' uskujate kõrvus ketserina, aga andke andeks...arvatavasti sai keegi minu osa endale, sest olen näinud Armastajaid, kes näivad tõelised...and don't give me the 'there IS someone out there for you' -crap, sest minu jaoks on loodud küll armsad inimesed, keda ma arvatavasti 'armastan' omamoodi, kui see tegutsemisviis ei käi selle üldise, suure Armastamise teema alla...my own personal like and love...so credit to you all, kes veel millessegi usuvad ja kes on Armastuseks loodud, sest teie olete need, kes pakuvad pidevat ainest kõikidele luuletajatele, kirjanikele ja seebiooperite loojatele.
>
>
minu tänaõhtune pissed-off teema tuli nüüd kah ette, kui lugesin selle va cahuseri 'knights tale' läbi...vabandust, aga ma tõesti vihkan üli-läägeid ja üli-traagilisi roosromaane...lühike (ja kuri) kokkuvõte sellest, mida teada sain:
kaks pässi istuvad vangitornis, näevad üht neitsit, mõlemad armuvad hullumiseni; üks lastakse tingimustega vabaks ja ta tuleb 3 aastat hiljem tagasi, et siis 4 aastat enda vangistanud kuningat teenida ainult selleks et tibile lähedal olla; teine mees istub 7 aastat vangis ja siis põgeneb; siis saavad mehed kokku, otsustavad minna maailma, ajada kokku sõjavägi ja aasta pärast kohtuda, et siis lahinguga ära määrata, kes saab tibi endale; üks päss langeb, teine mees kuulutatakse juba võitjaks, siis sekkuvad jumalad, võtavad teise venna maha ja esimene abiellub tüdrukuga, kes tegelikult ei tahagi meest, vaid hoopis jääda igavesti neitsiks...
oh for god sake, 7 aastat armastada tüdrukut, kelle kohta sa ainult ilusa välimuse põhjal oletad, et ta on ka sisimas hea ja ilus, ega osutu lõpp-kokkuvõtteks bichiks...sry, ma saan aru, et mu arvamust forsseerib ka minu 'ma ei usu armastusse' kuid ikkagi...teadmatuse, ettekujutluse armastamine - kui alguses hea, pikapeale masendav ja lõpus väga valus võib see olla? ma arvatavasti kõlan 'tõelise-armastuse' uskujate kõrvus ketserina, aga andke andeks...arvatavasti sai keegi minu osa endale, sest olen näinud Armastajaid, kes näivad tõelised...and don't give me the 'there IS someone out there for you' -crap, sest minu jaoks on loodud küll armsad inimesed, keda ma arvatavasti 'armastan' omamoodi, kui see tegutsemisviis ei käi selle üldise, suure Armastamise teema alla...my own personal like and love...so credit to you all, kes veel millessegi usuvad ja kes on Armastuseks loodud, sest teie olete need, kes pakuvad pidevat ainest kõikidele luuletajatele, kirjanikele ja seebiooperite loojatele.
pühapäev, veebruar 15, 2004
minu meelest on see lihtsalt geniaalne. no mida muud nendega ikka peale hakata. jobud. irw.
nojah, alles jääb ka see võimalus, et vennale tegelikult meeldib ka klassikaline muusika ja et see karistus ei olnudki tegelikult karistus. mmmmmõttetud vennad.
>
>
nojah, alles jääb ka see võimalus, et vennale tegelikult meeldib ka klassikaline muusika ja et see karistus ei olnudki tegelikult karistus. mmmmmõttetud vennad.
mmh. küsige mult homme kommi. ma nimelt täna tegin trühvleid ja mõtlesin, et ma võtan nad äkki homme ka kooli kaasa. vohh. loodame, et ma neid homme koju ei unusta. :)
leidsin nimelt suurepärase viisi aktiivselt laiselda. kompuutriga tegelemine tüütab ju vahel ära ka, eks. nii et uus viis laiselda on kokata. see neelab ära suure osa päevast ja enne kui jõuad kella vaadatagi on pool õpinguaega möödunud, aga kurvastamise asemel saab süüa. on ju tore? mulle küll meeldib. kokkamise ainuke probleem on see, et mulle ei meeldi seda üksi teha. koos kokkamine on üks mu lemmiktegevusi. äärmisel juhul võib seda üksi teha, aga ainult siis kui ma kokkan kellelegi teisele. nagu ka täna. tänased kommid on teile, mu kallid. noh, ja siis nendele, keda ma homme veel näen enne kui mul kommid otsa saavad :D. vott.
peaks minema ja viiki edasi lugema.
>
>
leidsin nimelt suurepärase viisi aktiivselt laiselda. kompuutriga tegelemine tüütab ju vahel ära ka, eks. nii et uus viis laiselda on kokata. see neelab ära suure osa päevast ja enne kui jõuad kella vaadatagi on pool õpinguaega möödunud, aga kurvastamise asemel saab süüa. on ju tore? mulle küll meeldib. kokkamise ainuke probleem on see, et mulle ei meeldi seda üksi teha. koos kokkamine on üks mu lemmiktegevusi. äärmisel juhul võib seda üksi teha, aga ainult siis kui ma kokkan kellelegi teisele. nagu ka täna. tänased kommid on teile, mu kallid. noh, ja siis nendele, keda ma homme veel näen enne kui mul kommid otsa saavad :D. vott.
peaks minema ja viiki edasi lugema.
tere siis jälle :) Loodan, et sõbrapäev möödus kõigil hästi, mul oli küll lõbus, sai süüa teha, tantsida, süüa, limbot tantsida, vinüülplaate kuulata - vanu häid Onu Reimuse jutte, pilte teha, ise pildipeal olla ja lõpuks koristada kah :P hommikul kaua magada ja siis jälle süüa teha ja jälle koristada :P lõbus vestlus teiste inimestega kuulus kah asja juurde... igatahes väga vahva oli. Ma vist olen järelikult väga lääge inimene,aga ei taha nagu valentinipäeva nime ära muuta. Eestikeeles on see sõbrapäev ja kes siis ikka meie elus kõige tähtsamad on kui mitte sõbrad :)) või kas te pole minuga nõus?
>
>
laupäev, veebruar 14, 2004
tere kallikesed.
kuna ka mina ei ole see aasta üleüldse kommertslikus-roosas-südametelises-lillelis-õnnelikus-VALENTINIpeva meeleolus, siis selle teemal ei tule ka minu huultelt/näppude alt ühtegi sõna. küll aga pean ma SÕPRUST väga oluliseks ja seega lisaks varasematele asjadele (kes sai kätte kes mitte, inboxi täis-olemine pole minu teha :p) oma südamlikud õnnesoovid ja tänud selle kohta, et te mu elus kõik olemas olete.
SUUR AITÄHH
samas tahaksin teha ka üleskutse ja kuulutada välja konkursi teemal "Milleks nimetada ümber 14.veebruar, et mitte oksendamiseni lääget 'valentinipäeva'-nime enam kasutada?" nõndaks. oodatud on teie ette-, küljele- ja tahapanekud sellel teemal. kellet parim idee, sellele...hmm...*mõttepaus*...sõbralik käepigistus ja kaalikast auraha 'Ajaloo Suurim Läägete Tähtpäevade Muutja.
nõndaks. tervitusi siis.
ps tegelikult, ehk ma peaks ära mainima ka sellise pisikese asja, et ma olen praegu LANil...ma ikkagi jõudsin siia, kuigi päeva hiljem, aga siiski jõudsin ja seega olen peatselt saavutamas uut taset oma NoLife'mises.*naerab ja lööb käsi kokku* esmaspäeval tasuta täringuvisked minu poolt!!
>
>
kuna ka mina ei ole see aasta üleüldse kommertslikus-roosas-südametelises-lillelis-õnnelikus-VALENTINIpeva meeleolus, siis selle teemal ei tule ka minu huultelt/näppude alt ühtegi sõna. küll aga pean ma SÕPRUST väga oluliseks ja seega lisaks varasematele asjadele (kes sai kätte kes mitte, inboxi täis-olemine pole minu teha :p) oma südamlikud õnnesoovid ja tänud selle kohta, et te mu elus kõik olemas olete.
SUUR AITÄHH
samas tahaksin teha ka üleskutse ja kuulutada välja konkursi teemal "Milleks nimetada ümber 14.veebruar, et mitte oksendamiseni lääget 'valentinipäeva'-nime enam kasutada?" nõndaks. oodatud on teie ette-, küljele- ja tahapanekud sellel teemal. kellet parim idee, sellele...hmm...*mõttepaus*...sõbralik käepigistus ja kaalikast auraha 'Ajaloo Suurim Läägete Tähtpäevade Muutja.
nõndaks. tervitusi siis.
ps tegelikult, ehk ma peaks ära mainima ka sellise pisikese asja, et ma olen praegu LANil...ma ikkagi jõudsin siia, kuigi päeva hiljem, aga siiski jõudsin ja seega olen peatselt saavutamas uut taset oma NoLife'mises.*naerab ja lööb käsi kokku* esmaspäeval tasuta täringuvisked minu poolt!!
sai ju lubatud, et kirjutan sõbrapääva puhul kolm sõna. siin nad siis on:
head sõbrapääva kõigile!
jooge hästi, jooge palju. kui topelt näete on kaks korda rohkem sõpru.
>
>
head sõbrapääva kõigile!
jooge hästi, jooge palju. kui topelt näete on kaks korda rohkem sõpru.
reede, veebruar 13, 2004
kaastunne sulle Ele, aga sellest hoolimata suudad sa alati olla nii rõõmsameelne ja särav :o))
Kas keegi teab miks peab reede õhtuks alati nii väsinud olema, et absoluutselt mitte midagi ei viitsi teha, ma istun juba mingi 2h lihtsalt arvuti taga ja vahin seda monitori, vahepeal klõbistan natuke klaviatuuril ja liigutan hiirt kah ... aga kui mõelda toakoristamisele või nõude pesemisele tekkib küll selline tunne, et mul ikka piisavalt palju tegemist, et mul pole ju aega nendega tegeleda, õppimine on tähtsam :o))
Kas ta neid täispikki multifilme ka vaatate või ainult neid, mis mitmest osast koosnevad? Ma mõtlen neid Walt Disney joonisfilme. Mul kapis päris mitu videokassetti nendest multikatest :o))
ja arvutis veel need kõige lemmikumad...
>
>
Kas keegi teab miks peab reede õhtuks alati nii väsinud olema, et absoluutselt mitte midagi ei viitsi teha, ma istun juba mingi 2h lihtsalt arvuti taga ja vahin seda monitori, vahepeal klõbistan natuke klaviatuuril ja liigutan hiirt kah ... aga kui mõelda toakoristamisele või nõude pesemisele tekkib küll selline tunne, et mul ikka piisavalt palju tegemist, et mul pole ju aega nendega tegeleda, õppimine on tähtsam :o))
Kas ta neid täispikki multifilme ka vaatate või ainult neid, mis mitmest osast koosnevad? Ma mõtlen neid Walt Disney joonisfilme. Mul kapis päris mitu videokassetti nendest multikatest :o))
ja arvutis veel need kõige lemmikumad...
neljapäev, veebruar 12, 2004
persse. tüütu. enam ei viitsi.
koristama peaks ja siis mingi ilge loogika ülesande lahendamisega hakkama saama ja siis nõusid pesema (see on koristamisest eraldi seisev üksus, võtab oma aja ka) ja siis magama vist ka mingis ajavahemikus... ei tea kas viimast on vaja. aa. teine võimalus on neid asju suvalises järjekorras teha. ehk siis magada. ja siis edasi vaadata. eeeeh. vaevalt et see luurele eriti meeldiks. bah. mariaga sai juba seda asja jahutud, aga ega topelt ei kärise: miks küll peab see loogika kaks korda nädalas olema? mida halba olen ma teinud? sellist mindfucki peaks siiski võimalikult harva harrastama. *laseb kuuli pähe*
uujee. kuulide ja pähe laskmistega tuli mulle meelde et nüid vaatasin ma andunult kõik retarded animal babies'i osad ära. :) irw. ma nendin et kolmas osa (see show-and-tell) on vaieldamatult mul lemmik. vaatasin ka teatava naudinguga seda d&d osa :D. aga üleüldiselt on jänes neist kõige überim ja ma olin uhke kui ta otsustas ühes nendest osadest infinity-lad olla. [*jänes karjub "i am infinity lad, you can't kill me!"* *kutsu annab talle paberitüki nulliga: "here, hold this"* *paberi peale on joonistatud suur null* *koer parastab: "infinity times zero is zero!"* *jänes haihtub* *keegi kolmas tõstab häält: "we're supposed to be retarded!"* *koer nähvab vastu: "the fact that i'm retarded doesn't mean i'm stupid"*... või siis midagi sellist]
irw
irw
irw
küll on tore et ma ikka sellest sisukokkuvõtte tegin, eks?
vabandust, mul on juhe nii koos sest ma pean välja mõtlema milline on suhe tõese-väära ja õige-vale vahel. persse, maisuuda.
no, stiili pärast otsustasin ma lõpetada oma lühikese ja segase ettekande samade sõnadega kui ma ta alustasin.
persse. tüütu. enam ei viitsi.
>
>
koristama peaks ja siis mingi ilge loogika ülesande lahendamisega hakkama saama ja siis nõusid pesema (see on koristamisest eraldi seisev üksus, võtab oma aja ka) ja siis magama vist ka mingis ajavahemikus... ei tea kas viimast on vaja. aa. teine võimalus on neid asju suvalises järjekorras teha. ehk siis magada. ja siis edasi vaadata. eeeeh. vaevalt et see luurele eriti meeldiks. bah. mariaga sai juba seda asja jahutud, aga ega topelt ei kärise: miks küll peab see loogika kaks korda nädalas olema? mida halba olen ma teinud? sellist mindfucki peaks siiski võimalikult harva harrastama. *laseb kuuli pähe*
uujee. kuulide ja pähe laskmistega tuli mulle meelde et nüid vaatasin ma andunult kõik retarded animal babies'i osad ära. :) irw. ma nendin et kolmas osa (see show-and-tell) on vaieldamatult mul lemmik. vaatasin ka teatava naudinguga seda d&d osa :D. aga üleüldiselt on jänes neist kõige überim ja ma olin uhke kui ta otsustas ühes nendest osadest infinity-lad olla. [*jänes karjub "i am infinity lad, you can't kill me!"* *kutsu annab talle paberitüki nulliga: "here, hold this"* *paberi peale on joonistatud suur null* *koer parastab: "infinity times zero is zero!"* *jänes haihtub* *keegi kolmas tõstab häält: "we're supposed to be retarded!"* *koer nähvab vastu: "the fact that i'm retarded doesn't mean i'm stupid"*... või siis midagi sellist]
irw
irw
irw
küll on tore et ma ikka sellest sisukokkuvõtte tegin, eks?
vabandust, mul on juhe nii koos sest ma pean välja mõtlema milline on suhe tõese-väära ja õige-vale vahel. persse, maisuuda.
no, stiili pärast otsustasin ma lõpetada oma lühikese ja segase ettekande samade sõnadega kui ma ta alustasin.
persse. tüütu. enam ei viitsi.
muide, mis mulle meelde tuli... kuna ma homme paljusid ei näe ja laupäeval ka vaevalt, siis ma soovin siin teile kõigile juba head sõbrapäeva :)) ja palju häid sõpru :)
>
>
Hei! Ma unustasin oma passwordi eelmine kord ära ja nüüd oleme Anniga terve õhtu pingutanud kõvasti, et ma siia ikka uuesti kasutajaks saaksin. Kahjuks kadus ka vana kasutajanimi aga noh pole hullu :)
vaatan et siin suur mänguteema mängi ja mine mängi veel :D ma juba mängisin täna oma portsu täis, ma nende msn-i mängude fänn :)) bejeweld on lahe :)
>
>
vaatan et siin suur mänguteema mängi ja mine mängi veel :D ma juba mängisin täna oma portsu täis, ma nende msn-i mängude fänn :)) bejeweld on lahe :)
kolmapäev, veebruar 11, 2004
ahsapagan. sa oled täpselt kokku võtnud selle, mille üle ka mina juba pikka aega juurelnud olen. kui ma nüüd viitan tagasi meie öisele lava-vestlusele, siis minu meelest üks põhjusi, miks naissoost isikud arvutimänge tavaliselt ei mängi ja eriti noliferid pole (kuid on erandeid!!), on see, et kuna mehed juba on, siis peab keegi teine elu edasi viima. ma olen ise saanud kasvõi oma perekonnalt taunivaid pilke (a la 'kasva ometi suureks ja võta midaig asjalikku ette') kui juhtun parajasti keset Red Alert IIte vihastama oma ülimalt läägiva (st. aeglase) arvuti üle (ja annan sellega teada, et ma MÄNGIN), kuid tavaliselt ma ignoreerin neid ja strateegitsen edasi. arvatavasti on AD&D, arvutimängude ja muu sellise harrastamise lõpetamine üks nn 'täiskasvanuks saamise' tundemärke. sellesse nimekirja võiks *ohkab* lisada ka multikate vaatamise. selles, et jägin huviga simpsoneid, dariat ja muid 'täiskasvanute' mutlikaid, ei ole üldiselt midagi taunimisväärset...kuid kui ma nüüd teeksin avalikuks selle, et keskkoolis tulin vahepeal kiirsti koju selleks, et digimone vaadata...ma vean kihla, et 2/3 inimestest, kes seda juhtuksid kuulma, võtaksid mu vanusest hea 5 aastat maha ja järgmine kord tooksid mulle sünnipäevaks lastešampuse. üldiselt võib aga asja vist kokku võtta sellega, et 'suurte' maailmas, kus me peame hakkama saama, ei ole aega AD&Dda, LANida või muud moodi järjest 36h, 48h või 72h üleval olla, muidugi just kui sa ei tee parajasti ületunde.
seega, ele, ulatan sulle käe ja astume koos lapsekingades edasi.
....uitmõte - samas, kas pole ohtutum mängida rollimänge väljamõeldud maailmas, kui 'mängida' kodu reaalses maailmas, kus läbikukkumise tulemus on kümneid kordi karmim? ja mõni inimene mängib kogu oma elu, tal on selline töö 'suurte' maailmas....
>
>
seega, ele, ulatan sulle käe ja astume koos lapsekingades edasi.
....uitmõte - samas, kas pole ohtutum mängida rollimänge väljamõeldud maailmas, kui 'mängida' kodu reaalses maailmas, kus läbikukkumise tulemus on kümneid kordi karmim? ja mõni inimene mängib kogu oma elu, tal on selline töö 'suurte' maailmas....
teisipäev, veebruar 10, 2004
> >
ehh. just tšekkasin kommentaare mu teiselt bloooogilt. jah. olen seda juba mõnda aega pidanud. see polegi nagu tegelikult tähtis. point on selles et ma kirjeldasin ka seal oma õhtuveetmisviisi ja kommentaare on hetkel kaks - küllaltki erinevad seisukohad. üks läks automaatselt vastavale kõneviisile üle (ehk siis: pole ma nii üksi kui ma arvasin midagi) ja teine rääkis, et on küll sellest mõelnud AGA... jah. ehk siis esimene oli meessoost ja teine naissoost. kas nii see käibki? amidemaal (ma tean küll) peetakse seda ajaveetmisviisi küll kõige hullemaks nördluseks üldse. heakene küll. nii räägivad need kes ei tea sellest tegelikult midagi peale selle, et nende koolist mõni nörd seda mängis. no. ignorantsus pole hea vabandus aga ma siiski mõistan.
tegelikult... kogu mu eelmine lõik oli segane sissejuhatus siiski mu veel lõpetamata mõttele: miks ei mängi tšikid selliseid asju? üldsegi on vähe neiusid, kes suudavad nautida arvutimängude mängimist. millest see tuleneb? ma ise loen end nende õnnelike hulka, kes frustreeruvad, kui levelist teise ei saa, õõtsuvad automängudes paremale-vasakule kaasa (olenevalt sellest kuhu auto pöörama peab) ja usuvad raudkindlalt, et see, kui kõvasti klahve vajutatakse, on otsustav. ehk siis: mina elan küll kaasa. sellepärast ei saagi ma neid kuradi tapmismänge mängida. alguses on ju paratamatu see, et ma surma saan, aga kui ma ikka esimese viie minuti jooksul surma saan ja võpatan iga kord kui mõnda paha meest näen.... siis pole lihtsalt enam lõbus mängida. ehh, aga mitte sellest ei tahtnud ma teile rääkida. ma lihtsalt uuriksin teie käest, mida teie asjast arvate. ehk siis miks naised (arvuti)mänge ei mängi?
>
>
tegelikult... kogu mu eelmine lõik oli segane sissejuhatus siiski mu veel lõpetamata mõttele: miks ei mängi tšikid selliseid asju? üldsegi on vähe neiusid, kes suudavad nautida arvutimängude mängimist. millest see tuleneb? ma ise loen end nende õnnelike hulka, kes frustreeruvad, kui levelist teise ei saa, õõtsuvad automängudes paremale-vasakule kaasa (olenevalt sellest kuhu auto pöörama peab) ja usuvad raudkindlalt, et see, kui kõvasti klahve vajutatakse, on otsustav. ehk siis: mina elan küll kaasa. sellepärast ei saagi ma neid kuradi tapmismänge mängida. alguses on ju paratamatu see, et ma surma saan, aga kui ma ikka esimese viie minuti jooksul surma saan ja võpatan iga kord kui mõnda paha meest näen.... siis pole lihtsalt enam lõbus mängida. ehh, aga mitte sellest ei tahtnud ma teile rääkida. ma lihtsalt uuriksin teie käest, mida teie asjast arvate. ehk siis miks naised (arvuti)mänge ei mängi?
esmaspäev, veebruar 09, 2004
normaalsesse päeva/öö reziimi pole tegelikult üldse raske tagasi saada, vahepeal on ainult vähemalt 9 tunnist und vaja. pärast oma esimest mänguööd magasin mina 18 tundi jutti, kobides voodisse u 4 paiku õhtupoolikul ja ärgates alles järgmise päeva hommikul 10ne ajal...no ok, u 9ksa paiku õhtul tegin korra silmad lahi ja kuulasin mida õde ja ema räägivad, aga otsustades endast mitte elumärki anda, keerasin teisele küljele ja magasin edasi.
aga see on vahva, et oled kohe teistele muljetama hakanud...millised on vastureaktsioonid?
>
>
aga see on vahva, et oled kohe teistele muljetama hakanud...millised on vastureaktsioonid?
nojah, ma kõigile teistele olen seda juba rääkinud aga ega topelt (või veel rohkem) ei kärise. anni pole ju kuulnud ja kuna me siin kahekesi enamasti kribamegi siis... nüid tuleb see taas.
minu plaan ilusti kell kuus magama minna ja siis puhanuna ärgata oli ilge bullshit. ma kribasin selle asja valmis, vaatasin mingi hea aja telekat (eeldan et umbes 15ni) ja kolisin voodipoole sest ma lihtsalt ei suutnud silmi lahti hoida. koheselt, kui mu pea oli padjale kukkunud sulgusid mu silmad.... ütleme, et ma praktiliselt magasin poolelt lennult.
ja nii ilusti poole kuueni. sel hetkel tõusin ma ehmatusega, käisin köögis, et kontrollida, kas kell on pool kuus hommikul või päeval, avastades et see on siiski 5:30 panin äratuskella 7:00ks helisema ja magasin veel pooleteist tundi. hea oli. mõnus oli. peaks kordama. ehh... kunagi siis kui ma normaalsesse päeva/öö vaheldumisse sukeldun.
>
>
minu plaan ilusti kell kuus magama minna ja siis puhanuna ärgata oli ilge bullshit. ma kribasin selle asja valmis, vaatasin mingi hea aja telekat (eeldan et umbes 15ni) ja kolisin voodipoole sest ma lihtsalt ei suutnud silmi lahti hoida. koheselt, kui mu pea oli padjale kukkunud sulgusid mu silmad.... ütleme, et ma praktiliselt magasin poolelt lennult.
ja nii ilusti poole kuueni. sel hetkel tõusin ma ehmatusega, käisin köögis, et kontrollida, kas kell on pool kuus hommikul või päeval, avastades et see on siiski 5:30 panin äratuskella 7:00ks helisema ja magasin veel pooleteist tundi. hea oli. mõnus oli. peaks kordama. ehh... kunagi siis kui ma normaalsesse päeva/öö vaheldumisse sukeldun.
pühapäev, veebruar 08, 2004
otse loomulikult pean ka mina nentima et ma tõepoolest käisin seal. see 'having no life' on ikkagi päris lõbus. ja mul ei ole mülkasse tõmmatud olemise vastu mitte kui midagi... pigem võib neil olla vastuväiteid sellele et mingi tšigensite kari tuleb võtab nende mängu üle. aga jah. vähemalt on seegi tehtud. :)
*kiirgab rahulolu*
*ja unisust*
>
>
*kiirgab rahulolu*
*ja unisust*
hah hah hah
olen jällegi elanud 28 h no-liferi ilusat, koomilist ja piinarikast elu...ja seekord ei olnud ma oma ürituses ka üksi - ele, kallis, on nüüd samuti sellesse mülkasse ( :P ) tõmmatud....see, kas ta kavatseb sealt välja rabeleda või tahab lasta ennast sügavamale sisse tõmmata, nagu mina, on nüüd tema otsustada...ma pean küll kurvastusega nentima, et eileöine mäng polnud nii hea kui minu esimene, kui nalja oli ikkagi labani (poiste üle ON hea naerda!)...ning lisaks jäävad seda meenutama ka natukese veritsevad jalad :PP....
vut
>
>
olen jällegi elanud 28 h no-liferi ilusat, koomilist ja piinarikast elu...ja seekord ei olnud ma oma ürituses ka üksi - ele, kallis, on nüüd samuti sellesse mülkasse ( :P ) tõmmatud....see, kas ta kavatseb sealt välja rabeleda või tahab lasta ennast sügavamale sisse tõmmata, nagu mina, on nüüd tema otsustada...ma pean küll kurvastusega nentima, et eileöine mäng polnud nii hea kui minu esimene, kui nalja oli ikkagi labani (poiste üle ON hea naerda!)...ning lisaks jäävad seda meenutama ka natukese veritsevad jalad :PP....
vut
reede, veebruar 06, 2004
neiukesed, neiukesed, uudiseid 'vita brevise' mailt!! ülejärgmisel nädalal, st 20.02 osaleb selles saates ka Pealik Istuv Jänes. küll on kurb, et ma ei saa tol õhtul näha mõnedesse eestimaa kodudesse, kus noored neiud juhuslikult ETV kanalile sattudes võlutult teleka ette naelutuvad...MUHAHAHAAA...>:P
>
>
neljapäev, veebruar 05, 2004
äkk! raamat tuleb kiiresti läbi saada enne kui kohustusliku kirjanduse mass peale vajub!
*läheb "Idiooti" lugema*
>
>
*läheb "Idiooti" lugema*
haa. ele lahendab kõik probleemid! eino, ainult ühe neist...
ma vajutasin sinna publishing peale ja ütlesin talle republish latest ja ta sai must aru. et anni meeletud appikarjed on võrgumerre lastud. et nii tuleb teha kui ta ei taha enam kuulda võtta. jah. ja selle linkimisega on nii, et kui ta ei luba seda urli sisse siis pane mingi sõna kirja (a la 'siin') vali see hiirega ära ja klikka selleli maailma pildile. siis viskab ta aknakese ette kuhu sa saad oma urli sisse toksida ja ta annab lihtsalt lingi. vähemalt mina olen seda asja nii teinud.
kohe lähen vaatan lingid üle :P
>
>
ma vajutasin sinna publishing peale ja ütlesin talle republish latest ja ta sai must aru. et anni meeletud appikarjed on võrgumerre lastud. et nii tuleb teha kui ta ei taha enam kuulda võtta. jah. ja selle linkimisega on nii, et kui ta ei luba seda urli sisse siis pane mingi sõna kirja (a la 'siin') vali see hiirega ära ja klikka selleli maailma pildile. siis viskab ta aknakese ette kuhu sa saad oma urli sisse toksida ja ta annab lihtsalt lingi. vähemalt mina olen seda asja nii teinud.
kohe lähen vaatan lingid üle :P
appi...rahu rahu...see peab tööle hakkama....
nr1. http://www.teemings.com/extras/lotr/index.html
ja nr 2. http://www.livejournal.com/~cassieclaire/
>
>
>
>
nr1. http://www.teemings.com/extras/lotr/index.html
ja nr 2. http://www.livejournal.com/~cassieclaire/
grr, ma ei saa absoluutselt aru...kui tahan kirja edida, siis võin ma seda bloggeris kümme korda teha, aga silmarwenis on alati see sama, esialgne kiri....HAAAR!!!
igal juhul annan need lingid siis lihsalt copy-paste alusel:
nr1. http://www.teemings.com/extras/lotr/index.html
ja nr 2. http://www.livejournal.com/~cassieclaire/
>
>
igal juhul annan need lingid siis lihsalt copy-paste alusel:
nr1. http://www.teemings.com/extras/lotr/index.html
ja nr 2. http://www.livejournal.com/~cassieclaire/
pole vaja end süüdlasena tunda, eks see vasikavaimustus läheb nagunii ühelt hetkel üle ja siis saavad siinsed sissekanded olema ainult kõige olulisematest asjadest...või siis kõigest, mis me ümber toimub, sest see ongi ju oluline.
igal juhul tahaksin seekord jagada teiega paari linki.
nr 1. http://www.teemings.com/extras/lotr/index.html kus on kirjas selline asi et "milline oleks sõrmuste isand, kui selle oleks kirjutanud keegi teine".... mina olen paari asjaga ennast juba herneks hirnunud (saabun homme kooli rohelisena!)
nr 2. http://www.livejournal.com/~cassieclaire/ kus on see, mis peaks elele eriti meeldima - kogu homoerootiline temaatika sõrmuste isandas. caution: on avaldatud VÄGA salajased päevikud!....
nõndaks, nii palju siis täna minu poolt.
>
>
igal juhul tahaksin seekord jagada teiega paari linki.
nr 1. http://www.teemings.com/extras/lotr/index.html kus on kirjas selline asi et "milline oleks sõrmuste isand, kui selle oleks kirjutanud keegi teine".... mina olen paari asjaga ennast juba herneks hirnunud (saabun homme kooli rohelisena!)
nr 2. http://www.livejournal.com/~cassieclaire/ kus on see, mis peaks elele eriti meeldima - kogu homoerootiline temaatika sõrmuste isandas. caution: on avaldatud VÄGA salajased päevikud!....
nõndaks, nii palju siis täna minu poolt.
kolmapäev, veebruar 04, 2004
*tunneb end süüdlasena*
ma pole ehi lippu kõrgel hoidnud... häbematus! tegelt olen ma lihtsalt nii väsind...
aga jah, roosikrantsi tänav sai leitud. kandsin kaardile, ütleme nii. ja folkloor oli ka päris armas hoolimata väiksest laudade puudumisest. tädi rääkis pisut vaikselt ja uinutaval toonil ent asi ise oli huvitav ja nii ei jäänudki ma magama. mu ema kommenteeris seda, et tädi vaikselt rääkis lausega "aga kõik folkloristid ongi ju kas nohikud või ilged bravuuritsejad"... hea üldistus :D. ikkagi oli parim sealt naasemine, kus sain ma kuulda igasuguseid lugusid Pealik Istuva Jänese kohta. :)... noh, ühe ma teile juba rääkisin, teise räägin homme kui meelde tuletate.
>
>
ma pole ehi lippu kõrgel hoidnud... häbematus! tegelt olen ma lihtsalt nii väsind...
aga jah, roosikrantsi tänav sai leitud. kandsin kaardile, ütleme nii. ja folkloor oli ka päris armas hoolimata väiksest laudade puudumisest. tädi rääkis pisut vaikselt ja uinutaval toonil ent asi ise oli huvitav ja nii ei jäänudki ma magama. mu ema kommenteeris seda, et tädi vaikselt rääkis lausega "aga kõik folkloristid ongi ju kas nohikud või ilged bravuuritsejad"... hea üldistus :D. ikkagi oli parim sealt naasemine, kus sain ma kuulda igasuguseid lugusid Pealik Istuva Jänese kohta. :)... noh, ühe ma teile juba rääkisin, teise räägin homme kui meelde tuletate.
teisipäev, veebruar 03, 2004
siin on toimumas midagi kohutavat! viimane postitus oli kaks päeva tagasi!! see on ju lausa drastiline ja seetõttu torman seda viga parandama ja heastama seda, mida vähegi annab heastada...lisaks selle, et nüüd netiruumi oma mõttetute lausetega täita, on mul ka praktiline küs: ele, kallis, kas sa leisid roosikrantsi tänava üles ja kuidas eesti folkloor tundub?
nõndaks jah. muideks pean mainima ka seda, et mulle meeldivad kolmapäevad...saab piisavalt kaua mgada ja hommikul jääb enne ajaloo loengut ka aega asju ajada..:)
>
>
nõndaks jah. muideks pean mainima ka seda, et mulle meeldivad kolmapäevad...saab piisavalt kaua mgada ja hommikul jääb enne ajaloo loengut ka aega asju ajada..:)
pühapäev, veebruar 01, 2004
oh, kallikesed, vanarahva tarkust, et "umbrohi ei hävi kergesti" võib jälle tõestatuks pidada. nimelt veetsin selle nädalavahtuse Aegviidus, tuisu ja külmaga võideldes; palvetades, et auto teel liiguks ja lumme kinni ei jääks; siiski kinni jäänud aoutosid välja kaevates; külmanud noori soojendades; märgadest puudest tuld tehes ja muud moodi oma aega hästi veetes. kogu kolme päeva juures oli ainult kaks ebamugavust - esiteks see, kui hommikul pidi end onnist ja magamiskotist välja -8 kraadisesse õue kraapima ja teiseks, kui täna jändasime 2 h, et 2te autot ühest künkast üles saada. ma olen selle nädalavahetuse jooksul nii palju masinaid lükanud, et ainu-üksi sellisele tegevusele mõeldes hakkavad mul jalad valutama...kuid muidu olen rahul, sest kursusel, mille nimi on "ellujäämiskursus" olen ma jällegi kord edukalt ellu jäänud.
your official survivor :)
ja nüüd olen veelgi rohkem elus, sest kohe saab süüa ja nahavahe on saunast veel soe (ma pole ammu ühte sauna niimoodi nautinud)
vut, ma loodan, et teie nädalavahetus möödus samuti hästi :)
>
>
your official survivor :)
ja nüüd olen veelgi rohkem elus, sest kohe saab süüa ja nahavahe on saunast veel soe (ma pole ammu ühte sauna niimoodi nautinud)
vut, ma loodan, et teie nädalavahetus möödus samuti hästi :)
