kolmapäev, märts 31, 2004
*luges eile*
*loeb täna*
*loeb ka homme, neli tundi järjest, peda keeltemaja punases kohvikus*
neljas alterego - krõõt, raamatukoi. dateerub tagasi 8. klass vs 9. klass suvi, mil ta sündis ja tervelt 3 kuud oma trükitähtedega kaetud tiibu lehvitas. seejärel uinus, uinus 4 aastaks.
TTE
>
>
*loeb täna*
*loeb ka homme, neli tundi järjest, peda keeltemaja punases kohvikus*
neljas alterego - krõõt, raamatukoi. dateerub tagasi 8. klass vs 9. klass suvi, mil ta sündis ja tervelt 3 kuud oma trükitähtedega kaetud tiibu lehvitas. seejärel uinus, uinus 4 aastaks.
TTE
teisipäev, märts 30, 2004
> >
ma tunnen vajadust saata üks virtuaalne karje siia netimaailma enne kui ma oma pascaliga jälle pihta hakkan. no tõepoolest on tal kohutavalt huvitavaid tähelepanekuid inimeste ja nende olemuse kohta aga ma üldse üldse ÜLDSE ei nõustu tema kommentaaride ja analüüsidega. mõmh, kuidagi kitsarinnaline. esiteks mulle ei meeldi see kui mind nimetatakse albiks. no ta sõimab meid kõiki ja mitte ainult mind ja nimepidi ent siiski tunnen ma end puudutatuna. mulle ei meeldi kui autor mind lihtsalt heast peast sõimama hakkab. tema näeb pidevat uue, parema jne ootamises ja otsimises alpust. no aitähh. ok, ma ei kirjeldanud ta täit mõttekäiku... aga mis siis. noh. hea küll, ma võin ju selle solvangu vast välja kannatada. aga siis ta hakkab agnostikuid ilgelt sõimama. no aitähh eksole. see, et ma vastan küsimusele 'kas jumal on olemas' (noh, või ükskõik millisele analoogsele küsimusele) 'ma ei tea' ei tähenda veel seda et ma antud asja üle üldse ei mõtleks. pigem ongi see äärmiselt huvitav teema ja ma räägin sellest heas tujus olles kõigiga. kui nad viitsivad... nniiiiieettttt.... onu pascal võiks vähem igasuguseid asju eeldada. aga kõige rohkem käib mulle närvidele see, et ma ei saa tema kallal korralikult iniseda sest mõned ta mõtted on lausa geniaalsed. no mida sellise vanamehega siis teha? edasi lugeda vist.
>
>
esmaspäev, märts 29, 2004
jees. mu arvuti ei koolegi enam nii väga. mu onu käis siit läbi ja vahetas mu videokaardi ää ja nüüd on mul siin arvutis üks 'juust' nagu ta end väljendas. need numbris mulle midagi ei ütle ent langus oli mingilt 128lt 2le vist. kui ma nüüd rängalt ei eksi. aga vähemalt ei tee ta enam matrixit. ühesõnaga, kui ma natuke elusam oleks siis oleks ma õnnelik. aga tundub et ma vist lähen kohe tuttu.
>
>
GRAAAAAH
mu arvuti jooksis kokku just siis kui olin suure töö lõpetand ja siis ühe suht kena-informatiivse posti tekitanud.
oh, heakene küll...pm oli asi selles, et need on nüüd siis üles pandud. tekitan jälle mõned shortcutid, kus vähegi keegi natukese arusaadavalt peal on, sinna juhatan :PP
nii, eva ja tiiibakene ka elekesekest...ohhoo, hiljem avastasin sellet ka oma käed, etskae..:P nõndaks. eva kuskil nurgas n nagu ka siin ...nii, kui ma ei eksi, siis siin üldpildil maritit ja elet ja evat ehk näha...ja järgmine peitekas! otsige terviseks! ja... hm, köh..mina kuidagimoodi mingi ulme pässi tagant paistmas tegelt oli päris lahe mees, suht purjus aga väga palju ei laiutanudki...
nõndaks, rohkem ei suutnud mina tuvastada, kuna ei viitsinud neid tantsupõranda-pilte luubuga läbi uurida...eks vaadake ise ja kui midagi/kedagi leiate, siis tõstke kisa...
TTE
>
>
mu arvuti jooksis kokku just siis kui olin suure töö lõpetand ja siis ühe suht kena-informatiivse posti tekitanud.
oh, heakene küll...pm oli asi selles, et need on nüüd siis üles pandud. tekitan jälle mõned shortcutid, kus vähegi keegi natukese arusaadavalt peal on, sinna juhatan :PP
nii, eva ja tiiibakene ka elekesekest...ohhoo, hiljem avastasin sellet ka oma käed, etskae..:P nõndaks. eva kuskil nurgas n nagu ka siin ...nii, kui ma ei eksi, siis siin üldpildil maritit ja elet ja evat ehk näha...ja järgmine peitekas! otsige terviseks! ja... hm, köh..mina kuidagimoodi mingi ulme pässi tagant paistmas tegelt oli päris lahe mees, suht purjus aga väga palju ei laiutanudki...
nõndaks, rohkem ei suutnud mina tuvastada, kuna ei viitsinud neid tantsupõranda-pilte luubuga läbi uurida...eks vaadake ise ja kui midagi/kedagi leiate, siis tõstke kisa...
TTE
tänase päeva lause pärineb selliselt härrasmehelt nagu Ralph Waldo Emmerson, kes elas aastatel 1803 - 1882, oli transtsendentalist ja ütles järgnevat: "Beauty is its own excuse for being". seega, *tõstab tähenduslikult näpu* mu kallid erudeeritud ehilased, oleme viimaks ometi leidnud elinale kirjanduslikust allikast(!) pärineva põhjenduse tema olemasolu kohta. mõnel inimesel võib ikka hea päev olla. jah, mõni päev võib hea olla *naeratab laialt*.
ma loodan, et ka eva jõuab peatselt selleni, et võib eelnevat lauset korrata. seni, dataa!
TTE
>
>
ma loodan, et ka eva jõuab peatselt selleni, et võib eelnevat lauset korrata. seni, dataa!
TTE
kuram kuram kuram
ma pean vanematele annuškat tegema sest praegu tõsteti just jällllllle bensuhindu. tegelikult teen ma oma vanematele annuškat ja siis hakkan otsustavalt rattaga koolis käima... huu kui hea mõte.
ma mõtlesin tervelt kaks sekundit praegu selle peale et võiks isale saata meili sisuga "sittu pappi, karu tuleb" aga siis hakkasin ma kujuteldava reaktsiooni üle naerukrampides väänlema ja pealegi oleks see meil tohutult ebaproduktiivne. mu isa ei situks hulk aega mingit pappi. varsti läheb kanistriraha käiku.
this message of 'i have no money' was brought to you by:
felix & fabian
kaubamaja
keeltemaja kohvik (pedaal)
bensiinijaamad uno x ja 123
citymarket
prisma
vene draamateater
eesti draamateater
mõmh. ma olen praktiliselt kogu oma raha ära söönud ja maha sõitnud. urrrh.
>
>
ma pean vanematele annuškat tegema sest praegu tõsteti just jällllllle bensuhindu. tegelikult teen ma oma vanematele annuškat ja siis hakkan otsustavalt rattaga koolis käima... huu kui hea mõte.
ma mõtlesin tervelt kaks sekundit praegu selle peale et võiks isale saata meili sisuga "sittu pappi, karu tuleb" aga siis hakkasin ma kujuteldava reaktsiooni üle naerukrampides väänlema ja pealegi oleks see meil tohutult ebaproduktiivne. mu isa ei situks hulk aega mingit pappi. varsti läheb kanistriraha käiku.
this message of 'i have no money' was brought to you by:
felix & fabian
kaubamaja
keeltemaja kohvik (pedaal)
bensiinijaamad uno x ja 123
citymarket
prisma
vene draamateater
eesti draamateater
mõmh. ma olen praktiliselt kogu oma raha ära söönud ja maha sõitnud. urrrh.
pühapäev, märts 28, 2004
dum dum di dum
ma lihtsalt ei saa muud moodi, kui et pean igas võimalikus ja võimatus kohas, seega ka siin, kilkama, et olen suutnud oma bloggist ka lõpuks midagi 'asjalikku' kokku seada. alustuseks mu meelest päris hea. vut. TTE
:D
>
>
ma lihtsalt ei saa muud moodi, kui et pean igas võimalikus ja võimatus kohas, seega ka siin, kilkama, et olen suutnud oma bloggist ka lõpuks midagi 'asjalikku' kokku seada. alustuseks mu meelest päris hea. vut. TTE
:D
erm...ehe eh hee
tekitasin endale isikliku bloggi...'what's going on in skisosiil's head' aga ei oska sinna veel midagi lisada või üleüldse ette võtta, sest selline nupp nagu 'help' teatab mulle et 'error on page'...seega, hetkel on ta veel väga plain ja kommenteerida ei saa ka, aga ma luban, et sellest saab veel asja...gaidi ausõna...
>
>
tekitasin endale isikliku bloggi...'what's going on in skisosiil's head' aga ei oska sinna veel midagi lisada või üleüldse ette võtta, sest selline nupp nagu 'help' teatab mulle et 'error on page'...seega, hetkel on ta veel väga plain ja kommenteerida ei saa ka, aga ma luban, et sellest saab veel asja...gaidi ausõna...
*dum dum di dam dum dum di dam*
chillin', lihtsalt chillin'...köögis valmivad pannkoogid, mina olen kell 1 päeval veel ööriietes ja perekond naerab minu lugude üle, mis ollikas juhtus ja räägiti...hehe. igal juhul, hea on olla akadeemiline noorsugu ja aru saada, mida sulle räägitakse. mnjah, ega's mul tegelikult eriti rohkem miskit rääkida ei ole, tahtsin lihtsalt märku anda, et olen nüüd ärganud :)
TTE
>
>
chillin', lihtsalt chillin'...köögis valmivad pannkoogid, mina olen kell 1 päeval veel ööriietes ja perekond naerab minu lugude üle, mis ollikas juhtus ja räägiti...hehe. igal juhul, hea on olla akadeemiline noorsugu ja aru saada, mida sulle räägitakse. mnjah, ega's mul tegelikult eriti rohkem miskit rääkida ei ole, tahtsin lihtsalt märku anda, et olen nüüd ärganud :)
TTE
reede, märts 26, 2004
see tekst oleks hullemaks minnes ainult ilusamaks saanud minna. igal juhul ei väsi ma kordamast, et ei ole mina siia maani lednud veel paremat kohta peo/chilli järgseks ärkamiseks kui ele oma, kui loomulikult omaenda kodu välja arvata. ma ütlen seda ikka ja jälle, säärane sündmus jälle aset on leidnud ja lõpuks võib see muutuda mõttetuks enesekordamiseks aga ikkagi!
jah, hommikul valitses ele pisikese pesa üle rahu, vaikus ja unisus. seda oli lausa füüsiliselt tunda, eriti heaks näiteks olin arvatavasti mina, kui ühel hetkel eva juurde teise tuppa ronisin, seal temaga paar vaikset lauset vahetasin ja siis ta jalgade ees jälle kerra tõmbusin. eva, kallis, mul on sust niiiiiiii kahju! ja lisaks ei tea ma ka, millise mulje AD&D sulle jättis...pärast tõdesid teised ka, et liiga palju inimesi oli korraga kohal ja seetõttu oli üldse võimalik ära pässida. tavaliselt, kui on nii umbes 3-4 mängijat, pööratakse igale ühele rohkem tähelepanu ja võitlused lähevad samuti kiiremini. üleüldse on parem mängida. noh jah, eks see ole nüüd jälle sinu teha, kas tuled ka järgmine kord kaasa, kui minekuks läheb.
igal juhul valmistun mina nüüd sukelduma jällegi oma teki alla. võib-olla võtan enda ette ka 'das booti' sest 'lilo ja stichi' jõudsin juba ära vaadata. ja kõige naljakam oli see, et kui õde ja ta poiss koju jõudsid, olid nad ostnud 'grease' video, mis tähendab, et ma võin ennast nüüd haigeks laulda ja järgmine kord, ele, tantsin sinuga juba sünkroonis kaasa.
ma kavatsesin selle eelneva teksti küll kommentaarina kirja panna, aga vaatasin siis et läheb liiga pikaks ja seega võtke seda siin nüüd kui kommentaar/isiklik-postitust.
>
>
jah, hommikul valitses ele pisikese pesa üle rahu, vaikus ja unisus. seda oli lausa füüsiliselt tunda, eriti heaks näiteks olin arvatavasti mina, kui ühel hetkel eva juurde teise tuppa ronisin, seal temaga paar vaikset lauset vahetasin ja siis ta jalgade ees jälle kerra tõmbusin. eva, kallis, mul on sust niiiiiiii kahju! ja lisaks ei tea ma ka, millise mulje AD&D sulle jättis...pärast tõdesid teised ka, et liiga palju inimesi oli korraga kohal ja seetõttu oli üldse võimalik ära pässida. tavaliselt, kui on nii umbes 3-4 mängijat, pööratakse igale ühele rohkem tähelepanu ja võitlused lähevad samuti kiiremini. üleüldse on parem mängida. noh jah, eks see ole nüüd jälle sinu teha, kas tuled ka järgmine kord kaasa, kui minekuks läheb.
igal juhul valmistun mina nüüd sukelduma jällegi oma teki alla. võib-olla võtan enda ette ka 'das booti' sest 'lilo ja stichi' jõudsin juba ära vaadata. ja kõige naljakam oli see, et kui õde ja ta poiss koju jõudsid, olid nad ostnud 'grease' video, mis tähendab, et ma võin ennast nüüd haigeks laulda ja järgmine kord, ele, tantsin sinuga juba sünkroonis kaasa.
ma kavatsesin selle eelneva teksti küll kommentaarina kirja panna, aga vaatasin siis et läheb liiga pikaks ja seega võtke seda siin nüüd kui kommentaar/isiklik-postitust.
mul on praegusel hetkel väga mellow tuju. rahvas magab teises toas hambad laiali... ma ei ole üksi kodus. see on mõnus. kook lõhnab köögilaual, kohe lähen ma duši alla. varsti lähen ma linna ära ja naudin õhtul etendust. ja pärast seda saan kohvikusse minna ja pikalt kõigest rääkida. siis saan ma koju tulla ja emaga rääkida. mõnus. kui rahulik ma praegusel hetkel olen...
mulle tundub hetkel et üleüldse ei ole maailmas olemas ärkvel inimesi, isegi kui neid on siis nad ei ole erksad. ma kujutan maailma endale praegu väga aeglase ja rahulikuna ette. ma arvan et ma saaksin kodust väljudes vist kultuurišoki. kui seda nii nimetada võib.
aga teate mis: ma pean vajalikuks siin ära tuua et new york ei ole üldse selline metsikult kiire elutempoga linn. tähendab ta on ja ei ole ka. mina tundsin seal end üpriski koduselt ning mis mulle tegelikult sümpaatne oli: igaüks saab seal valida endale sobiva elutempo. kõige parem aeglustamiskoht on keskpark, mille rüppe sattudes tundsin ma tõsist rahulolu. seal saab ekselda. aeglaselt ekselda. mmm, sellele mõeldes tuleb südamesse selline magusvalus igatsus. ja mälestused.
hea küll, hüppan duši alla, see tekst saab ainult hullemaks minna.
>
>
mulle tundub hetkel et üleüldse ei ole maailmas olemas ärkvel inimesi, isegi kui neid on siis nad ei ole erksad. ma kujutan maailma endale praegu väga aeglase ja rahulikuna ette. ma arvan et ma saaksin kodust väljudes vist kultuurišoki. kui seda nii nimetada võib.
aga teate mis: ma pean vajalikuks siin ära tuua et new york ei ole üldse selline metsikult kiire elutempoga linn. tähendab ta on ja ei ole ka. mina tundsin seal end üpriski koduselt ning mis mulle tegelikult sümpaatne oli: igaüks saab seal valida endale sobiva elutempo. kõige parem aeglustamiskoht on keskpark, mille rüppe sattudes tundsin ma tõsist rahulolu. seal saab ekselda. aeglaselt ekselda. mmm, sellele mõeldes tuleb südamesse selline magusvalus igatsus. ja mälestused.
hea küll, hüppan duši alla, see tekst saab ainult hullemaks minna.
kolmapäev, märts 24, 2004
aaah, mul on hoopis vastupidi elele. ma tunnen, et vajan kooli, muidu hullun! sest kui kooli ei oleks, siis ei oleks teid, mu ainsat õõvastavat reaalsust, ja ma kaoksin jälle kuskile ära, kuskile mille ühisnimetajateks võiksid olla Hirm ja Eraklus. ja see ei ole see faking Vabadus, millest filosoofia räägib, see on kõrgeim vangitorn, sest just nende tegurite tõttu olen nõiaringi sees, millest ei julge ega taha välja astuda. aga sinna ei taha ma minna. seetõttu teen kõik endast oleneva, et seda ennetada. ma võiksin täna seista terve päeva vabaduse väljakul, vaadata, kuulata ja tunnetada neid tuhandeid elusid, mis minust seal mööda voolavad ja ühes punktis, ühes hetkes korraks minu omaga põimuvad, teadmata mida maha jätavad ja mida kaasa võtavad. ma ei suuda vist kunagi ära imestada, kui dünaamiline peab olema see Miski, mis meid juhib või millesse ma paigutatud oleme (kui ta olemas on) sest kõik inimesed, kõik 6 miljardit olendit elavad oma elu omamoodi ja iga nende liigutus, mõte või silmapilgutus lööks süsteemi ja ettemääratuse absoluutselt peapeale. aga jah, kui ka seda Miskit olemas pole, siis on meil hullu moodi vedanud, et keegi oma tegudega pole suutnud apokalüpsist korraldada. seda huvitavam on seista kiirustajate keskel paigal, tarduda oma hetkesse ja näha, kuidas muu sust mööda tormab. alguses ei paneks mind ka keegi tähele, kuid peatselt hakkaksid need inimesed, kes olude sunnil peavad paigale jääma pikemaks ajaks kui planeeritud, nägema üht kuju, kes juba tunde ja tunde on seisnud ühe koha peal ja lihsalt vaadanud. ma ei tea, mis oleks nende reaktsioon sellele, ma tegelikult ka ei taha seda teada, ma tahan lihsalt seista ja alternatiivselt valu läbi ellu ärkamisle, võita oma valu teiste elude abil.
>
>
teisipäev, märts 23, 2004
teate kuidas ma enam ei viitsi koolis käia. tahan ka vaheaega! sellist korralikku. nädalast näiteks. ma ei mängi enam niiviisi. kohe hakkavad jubedad eksamid ja mina tahan lihtsalt konkreetselt magada.
ei tegelikult ootan ma oma kultuurinädalalõppu :P. eelmine nädalalõpp oli pühendatud halvale muusikale tema erinevates manifestatsioonides. on uskumatu kui paljud halvad lood toovad kaasa kauneid mälestusi. ja mälestused, need on need õite magusad... :) jaa. tulevad kasvõi seda tüüpi mälestused, et ma vihkasin seda laulu südamest kellegagi koos. mõtle kui tore. ja nüüd on sellele kõigele lisandunud ka mälestus eelmisest reedest (varasest laupäevast ehk ikka...?). kunagi kui ma olen kuuekümnene ja istun ning koon kellelegi kodus sokki kuulan ma sellist paska muusikat sest see toob meelde hulga häid aegu. heade lugudega on see probleem, et nad meenutavad mulle harvemini situatsioone või inimesi, sest hääd muusikat saab tihti, igal pool ja igas seltskonnas kuulata. aga halvad lood... vot need on harvad nähtused ja jäävad kibedamalt kõrva. tähendab, on ka head muusikat mis kindlaid asju meenutab. brat 2 muusika tuletab mulle meelde new yorki. siis on veel selline võimalus, et mingi muusikastiil tuletab kedagi või midagi meelde. tjaah, sellesse teemasse võiks ka süviti laskuda ent täna ma seda küll ei tee. nojah, igatahes tahtsin ma nentida et sellist jubedat muusikat tasakaalustan ma tuleval reedel ja pühapäeval kõva teatrilaksuga. ootan mõnuga, sest olen peaaegu kindel, et need tükid ei saa halvad olla.
jaa. ja siis veel midagi mitteteemassepuutuvat. kui ma järgmise kuu alguses rikkaks saan ostan ma mustvalget filmi, ootan ilusa päiksepaistelise ilma ära ja võtan teil kõigil varrukast kinni, vean teid kuhugi kaunisse kohta ja Teen Pilte. nii et: you have been warned. kevadel tärkab minus kunstnikuhing või midagi sellist. kui te ei usu et ma suudan ilusaid pilte teha siis võin ma oma kunstfotosid kaasa võtta... olen ausõna inimesi ilusti pildistanud.
>
>
ei tegelikult ootan ma oma kultuurinädalalõppu :P. eelmine nädalalõpp oli pühendatud halvale muusikale tema erinevates manifestatsioonides. on uskumatu kui paljud halvad lood toovad kaasa kauneid mälestusi. ja mälestused, need on need õite magusad... :) jaa. tulevad kasvõi seda tüüpi mälestused, et ma vihkasin seda laulu südamest kellegagi koos. mõtle kui tore. ja nüüd on sellele kõigele lisandunud ka mälestus eelmisest reedest (varasest laupäevast ehk ikka...?). kunagi kui ma olen kuuekümnene ja istun ning koon kellelegi kodus sokki kuulan ma sellist paska muusikat sest see toob meelde hulga häid aegu. heade lugudega on see probleem, et nad meenutavad mulle harvemini situatsioone või inimesi, sest hääd muusikat saab tihti, igal pool ja igas seltskonnas kuulata. aga halvad lood... vot need on harvad nähtused ja jäävad kibedamalt kõrva. tähendab, on ka head muusikat mis kindlaid asju meenutab. brat 2 muusika tuletab mulle meelde new yorki. siis on veel selline võimalus, et mingi muusikastiil tuletab kedagi või midagi meelde. tjaah, sellesse teemasse võiks ka süviti laskuda ent täna ma seda küll ei tee. nojah, igatahes tahtsin ma nentida et sellist jubedat muusikat tasakaalustan ma tuleval reedel ja pühapäeval kõva teatrilaksuga. ootan mõnuga, sest olen peaaegu kindel, et need tükid ei saa halvad olla.
jaa. ja siis veel midagi mitteteemassepuutuvat. kui ma järgmise kuu alguses rikkaks saan ostan ma mustvalget filmi, ootan ilusa päiksepaistelise ilma ära ja võtan teil kõigil varrukast kinni, vean teid kuhugi kaunisse kohta ja Teen Pilte. nii et: you have been warned. kevadel tärkab minus kunstnikuhing või midagi sellist. kui te ei usu et ma suudan ilusaid pilte teha siis võin ma oma kunstfotosid kaasa võtta... olen ausõna inimesi ilusti pildistanud.
pühapäev, märts 21, 2004
nii.
olen siin netipäevikus juba mõnda aega istunud ja kõik meie postitused otsast lõpuni läbi lugenud, osadel ka kommnetaarid. väga vahva, esimestes postitustes on ka ilma värvi või signatuuri vaatamata võimalik aru saada, kes on kirjutanud - ele, rõõmus/mõtlik, anni - dinosauruslaused ja kantseliit, elina - 'yxcz', popp ja noortepärane...mnjah, eva siis veel ei kirjutanud ning annika ja krista sissekanded olid/on suht harvad. hiljem on hakanud tekstid sarnasemaks muunduma, samas on nad ikkagi kirjutaja-näolised ja kui piisavalt kujutlusvõimet rakendada, siis võib lausa inimese häält kuulda. nojah, igal juhul on huvitav vaadata, milliseid teemasid käsitletud on ja tõele au andes, oleme me siin VÄGA decentid - jääb mulje, et me aju ei olegi täidetud ainult 'input-output' teemadega, vastupidiselt arvamusele, mis kohvikus kõrvallauas istujal jääda võiks. igal juhul võib rahuliku südamega kinnitada, et see on siin üks igati asjalik blog, hea layoutiga pealekauba...
põhimõtteliselt sellise märkuse siia tegelikult teha soovisingi. lisan veel selle, et ele videoteegist kaasa haaratud 3st filmist on 2 läbi vaadatud ja ma pean siin tegema midagi mida ma tavaliselt ei tee - ma eelistan hetkel ameeriklaste 'the ring'i jaapanlaste originaal 'ringu'le. seda selle pärast, et jänkude oma jätab õhku palju rohkem küsimärke ja nende filmilõpu üle tuleb pead murda, enne kui jõuab selgusele, mis siis tegelikult toimus. jaapanlaste oma seevastu seletab kõik nii ilusti ära, teeb puust ja punaseks ette ning vaatajale jääb ainult nautija ja hirmutundja roll. teine linateos (uuh, mulle meeldib see sõna) on 'brat', mis on hea, kuigi mitte nii hea, kui ülistuste koahselt oleks võinud arvata. samas, olen ma täiesti nõus, et sergei bodrov jr oli geniaalne näitleja ja olen ülimalt kurb, et ta surma sai....*langetab korraks pea*
igal juhul, hakkan nüüd lõpetama, eks te homme aga kuulete sellest, kuidas ma laup teatrikunsti nautimas käisin ja pärast seda praktiliselt maalimalõpu kohvikusse rändasin :)
ahjaa, jään ka huviga ootama seda, millised lõkkelugusid elinal meile jutustada on...
TTE
>
>
olen siin netipäevikus juba mõnda aega istunud ja kõik meie postitused otsast lõpuni läbi lugenud, osadel ka kommnetaarid. väga vahva, esimestes postitustes on ka ilma värvi või signatuuri vaatamata võimalik aru saada, kes on kirjutanud - ele, rõõmus/mõtlik, anni - dinosauruslaused ja kantseliit, elina - 'yxcz', popp ja noortepärane...mnjah, eva siis veel ei kirjutanud ning annika ja krista sissekanded olid/on suht harvad. hiljem on hakanud tekstid sarnasemaks muunduma, samas on nad ikkagi kirjutaja-näolised ja kui piisavalt kujutlusvõimet rakendada, siis võib lausa inimese häält kuulda. nojah, igal juhul on huvitav vaadata, milliseid teemasid käsitletud on ja tõele au andes, oleme me siin VÄGA decentid - jääb mulje, et me aju ei olegi täidetud ainult 'input-output' teemadega, vastupidiselt arvamusele, mis kohvikus kõrvallauas istujal jääda võiks. igal juhul võib rahuliku südamega kinnitada, et see on siin üks igati asjalik blog, hea layoutiga pealekauba...
põhimõtteliselt sellise märkuse siia tegelikult teha soovisingi. lisan veel selle, et ele videoteegist kaasa haaratud 3st filmist on 2 läbi vaadatud ja ma pean siin tegema midagi mida ma tavaliselt ei tee - ma eelistan hetkel ameeriklaste 'the ring'i jaapanlaste originaal 'ringu'le. seda selle pärast, et jänkude oma jätab õhku palju rohkem küsimärke ja nende filmilõpu üle tuleb pead murda, enne kui jõuab selgusele, mis siis tegelikult toimus. jaapanlaste oma seevastu seletab kõik nii ilusti ära, teeb puust ja punaseks ette ning vaatajale jääb ainult nautija ja hirmutundja roll. teine linateos (uuh, mulle meeldib see sõna) on 'brat', mis on hea, kuigi mitte nii hea, kui ülistuste koahselt oleks võinud arvata. samas, olen ma täiesti nõus, et sergei bodrov jr oli geniaalne näitleja ja olen ülimalt kurb, et ta surma sai....*langetab korraks pea*
igal juhul, hakkan nüüd lõpetama, eks te homme aga kuulete sellest, kuidas ma laup teatrikunsti nautimas käisin ja pärast seda praktiliselt maalimalõpu kohvikusse rändasin :)
ahjaa, jään ka huviga ootama seda, millised lõkkelugusid elinal meile jutustada on...
TTE
reede, märts 19, 2004
see on kohutav. kuidas on võimalik et ühe päeva jooksul jõuad sa langed ühest emotisonaalsest äärmusest teise? mu päev algas niiiii hästi ja ta tõotas õhtu poole tulla veel parem, aga nüüd hetkel, mil olen siin, pm mängimas AD&Di ja asjal on tegelikult väga palju potentsiaali olla HEA, olen ma fukin' masenduses ja kirjutan sama emotsionaalselt kui elina - asi, mida ma püüan sügavalt alati vältida (sry, elina, ära loe siit välja, et mul midagi su kirjaviisi vadtu oleks). ühesõnaga, kui asjad 180 kraadilist pööret ei võta, siis hakkan ma nutma. ja aitäh ele, et just mu ette ühe pisikese campari asetasid :)
tagasi teemasse, no hea küll, nutma ei hakka aga võib-olla lähen lihtsalt magama...või, noh, kes teab. lähen õue ja karjun nautke. ühesõnaga, eva, kui sa ka ühel hetkel juhtud seda sissekannet lugema, siis ma väga ootan homset õhtut, mil saan su suvilase ja lõpetada paari teema arutamise, mis meil kuangi alguse said....god, inimesed, see on jälle see moment, kus asjad on antukese sassi ja ma ei saa muud moodi, kui ma tänan teid kõiki (jällegi, kuigi seekord ehk teie ees avalikult, ma tõesti ei mäleta) et te mu elus olemas olete....
AITÄH
ühesõnaga, ma parem lõpetan oma üli-emotsionaalse sissekande, mis TEGELIKULT ei tohiks olla siin netis üleval, vaid hoopis mu erapeävikus, ainult minu lugeda.
TTE
>
>
>
>
tagasi teemasse, no hea küll, nutma ei hakka aga võib-olla lähen lihtsalt magama...või, noh, kes teab. lähen õue ja karjun nautke. ühesõnaga, eva, kui sa ka ühel hetkel juhtud seda sissekannet lugema, siis ma väga ootan homset õhtut, mil saan su suvilase ja lõpetada paari teema arutamise, mis meil kuangi alguse said....god, inimesed, see on jälle see moment, kus asjad on antukese sassi ja ma ei saa muud moodi, kui ma tänan teid kõiki (jällegi, kuigi seekord ehk teie ees avalikult, ma tõesti ei mäleta) et te mu elus olemas olete....
AITÄH
ühesõnaga, ma parem lõpetan oma üli-emotsionaalse sissekande, mis TEGELIKULT ei tohiks olla siin netis üleval, vaid hoopis mu erapeävikus, ainult minu lugeda.
TTE
neljapäev, märts 18, 2004
terekest.
mõtlesin, et teen täna hommikul enne kooli tulemist pisikese sissekande siit okasroosikese uinuvast kuningriigist. see on tegelikutl väga huvitav, kuidas ma olen võimeline magama...umbes eile seitsme paiku mõtlesin, et viskan korraks pikali, aga sellest kujunes välja uni kuni kaheteistkümneni öösel, mil korraks paarile mailile vastasin, voodi üles tegin ja siis jälle magama keerasin. kõige selle tõttu jõi mul chauser, inglise keel ja kõik muu vajalik kah tegemata, seega võtisn tänasest inglise keelest ennast vabaks ja tekitasin midagi kincadele. mnjah, ja ma tunnen hetkel, et kui väga vaja oleks, siis võiksin ilusti jälle magama heita - teie ametlik uneloom :P nojah, tegelikult arvan ma, et see võib ka natuke kasuks tulla, kui mul on plaanis sellest va TLÜ piust osa võtta...mitte et mul oleks vajaduse korral erilisi probleeme üleval püsida, aga ette ära magatud uned meeldivad mulle rohkem kui tagantjärgi magatavad uned. seega, ma siis nüüdseks lõpetan ja varsti võite mind koolis ringisõudmas näha.
TTE
ahjaa, ma nägin öösel Pusa unes ja ärkasin hommikul naerdes ja enda peale näpuga näidates :P
>
>
mõtlesin, et teen täna hommikul enne kooli tulemist pisikese sissekande siit okasroosikese uinuvast kuningriigist. see on tegelikutl väga huvitav, kuidas ma olen võimeline magama...umbes eile seitsme paiku mõtlesin, et viskan korraks pikali, aga sellest kujunes välja uni kuni kaheteistkümneni öösel, mil korraks paarile mailile vastasin, voodi üles tegin ja siis jälle magama keerasin. kõige selle tõttu jõi mul chauser, inglise keel ja kõik muu vajalik kah tegemata, seega võtisn tänasest inglise keelest ennast vabaks ja tekitasin midagi kincadele. mnjah, ja ma tunnen hetkel, et kui väga vaja oleks, siis võiksin ilusti jälle magama heita - teie ametlik uneloom :P nojah, tegelikult arvan ma, et see võib ka natuke kasuks tulla, kui mul on plaanis sellest va TLÜ piust osa võtta...mitte et mul oleks vajaduse korral erilisi probleeme üleval püsida, aga ette ära magatud uned meeldivad mulle rohkem kui tagantjärgi magatavad uned. seega, ma siis nüüdseks lõpetan ja varsti võite mind koolis ringisõudmas näha.
TTE
ahjaa, ma nägin öösel Pusa unes ja ärkasin hommikul naerdes ja enda peale näpuga näidates :P
esmaspäev, märts 15, 2004
teate lapsed
sel laupäeval saabub meile kevad! seda peaks kuidagi pühitsema! teeks midagi. paneksin ette kasvõi täiesti tavalise minujuuresviibimise, aga kevade puhul võiks ka veidi mõnusamalt kujutlusvõimet kasutada. minugipoolest võiksime näiteks ilusa ilmaga kadrioru või pirita ära vallutada. eksole? ja kui on mingi koledam ilm või asi siis võiks lihtsalt mõned pubis või asjas istuda (kuigi ka see mõte pole kuigivõrd originaalne). no vott. üsna ebaoriginaalsed mõtted mul nii et ma kutsun teid ülesse oma mõtteid avaldama...
hee, nüüd tuleb välja et rahval on juba mingid ilged plaanid tehtud :P
>
>
sel laupäeval saabub meile kevad! seda peaks kuidagi pühitsema! teeks midagi. paneksin ette kasvõi täiesti tavalise minujuuresviibimise, aga kevade puhul võiks ka veidi mõnusamalt kujutlusvõimet kasutada. minugipoolest võiksime näiteks ilusa ilmaga kadrioru või pirita ära vallutada. eksole? ja kui on mingi koledam ilm või asi siis võiks lihtsalt mõned pubis või asjas istuda (kuigi ka see mõte pole kuigivõrd originaalne). no vott. üsna ebaoriginaalsed mõtted mul nii et ma kutsun teid ülesse oma mõtteid avaldama...
hee, nüüd tuleb välja et rahval on juba mingid ilged plaanid tehtud :P
pühapäev, märts 14, 2004
kas teie teadsite, et maailmas on ainult 2,5% inimesi, kes ei usu ühtegi konfessiooni või religiooni? see teeb 6 miljardi inimese peale ainult hädised 120miljonit, mis on umbes Jaapani elanikkond. mina isiklikult olin selle teadmise peale väga šokeeritud, arvestades seda kuidas ma igapäeva elus ainult ateistide otsa komistangi. igaljuhul kujunes sellest faktist ja veel mõnest küsimusest mul emaga täna välja väga huvitav jutuajamine, mille jooksul me arutasime läbi hulluse, hinge nooruse ja vanaduse, usundiõpetuse vajalikkuse ning iseenda otsimise viisid. selle viimase teema puhul suutis ta mind rabada teatega, et osaliselt olen ma ennast valest kohast otsinud - st alguses tuleb küll vaadata ednda sisse, kui lõpuks leiad sa vastused ikkagi enda suhestumisest suurema pildiga. ja ma olin kogu aeg vastupidist arvanud, iseennast defineerides saad vastused ka peamistele küsimustele. ma olen muidugi kindel, et keegi on sellest ka juba varem aru saanud ja ütleb nüüd ainult 'päh, kah asi', aga mina tundsil sel hetkel pisaraid silmi voolavat. nõndaks. ja teine asi, milleni me jõudsime, oli näitlik pilt sellest, kuidas inimesed tõrjuvad endast eemale teadmisi, mis neil tegelikult olemas on ja mida paljud teised juba kasutavad, kuid nemad ei taha/oska/julge endale tunnistada. see näeks välaj umbes nii, et sul on eesi dialog box küsimusega "Would you like to read the file?" millele sa vastad "Yes" aga kui ta nüüd küsib "Must open the file first. Do that?" siis klikkad "Cancel". ja paljud inimesed annavad neid käskluseid läbi oma elu, korduvalt ja ühe sama teema kohta. minu puhul on tegemist teadvustamisega, et jumal on olemas. ma vajutan konstantselt "Yes" ja "Cancel" vaheldumisi ja seetõttu ei suuda mõnda teadmist vastu võtta, kuid samas ei pea osadest asjadest ka lahti ütlema.
see eelnev on küll muidugiväga lühike ja üldine kokkuvõte tänasest ning ei suuda isegi peegeldada seda sügavust, mille vestlus lõppkokkuvõttes võttis, kuid ehk saate te kasvõi selle varjust aimu.
>
>
see eelnev on küll muidugiväga lühike ja üldine kokkuvõte tänasest ning ei suuda isegi peegeldada seda sügavust, mille vestlus lõppkokkuvõttes võttis, kuid ehk saate te kasvõi selle varjust aimu.
tulin
nägin
naersin
ele käis nüid teist korda elus klubis. ja küll see oli alles naljakas. esiteks tahan ma mainida ära et veenuses ei ole ilusaid inimesi. nägin seal veedetud aja jooksul täpselt 2,5 ilusat meest. tšigenseid ma ei viitsinud üle lugema hakata, nemad viitsivad end ju alati üles lüüa. ahjaa, tutvustan teile nüüdseks oma neljandat alter ego, rebecat. alguses pidi mu beibe-alter-ego nimeks saama hele, aga see kõlas veidi liiga mu päris nime moodi... nii et rebeca pani endale olematu pluusi selga, keeras juuksed üles ja kõlgutas saabastatud jalgu. esimese paari tunni jooksul ei juhtunud midagi. kui me irvitades lõpuks tõmblemisplatsile veeresime ei olnud seal üldse tore vehkida ja perset hööritada. ma ei tea miks seal imelik oli aga imelik seal oli. taandusime taas lauda ja nautisime (köhh-köhh, pigem 'nautisime') meie ümber toimuvat discovery channelit. meist vasakul istusid mingid tšikid, kellele vajusid küllaltki kiiresti mingid eeeeeeeeeeeeriti koledad (minu meelest) india mehed peale. ja neil naestel polnud selle vastu midagi! maivõi!!! futsk, need neiud olid küllaltki kobedad, sellised suht ilusad beibed ja ikkagi langevad nad nagu valimatult mingitele välismaalastele kaela. ööööök. meist paremal pool olid mingid itaallased töös. neil ei läinud asi nii hästi vist, mõne aja pärast jalutasid nad jälle näljaste pilkudega ringi. no mida iganes. tõmblesime taas maritiga. seekord lasid nad meile vähemalt tagumikuviibutamismuusikat, mille järgi ma vähemalt tantsida oskan, eks. siis saigi veidi tantsida ja meeste kätega võidelda (mees, kui sa niiiiiiiiiiiiiiiii kole oled ei saa sa MINGI hinna eest, mitte mingil ajal, mitte mingil tutvusastmel, eriti aga kohe, niipea kui sa mind näed mind käperdada, eksole, pane ennast põlema). me maritiga oleme muidugi hullult vanaks jäänud ja väsisime ära. nii me naasesimegi lauda, kus vajusid meile ühel ilusal hetkel peale need itaallased, kes varem me naabreid sebisid. no vabandage väga, mind nii halva inglise keele oskusega küll ei õnnestu sebida. üks nendest ütles näidates mariti peale "you" siis näidates oma sõbra peale "he" ja vaatas taas maritile otsa "love". et nagu mida? subtiitreid on vaja. no ok, ma sain küll aru et neil oli vaja panna, aga vabandust, valed inimesed. mulle kuulutas ta ka oma armastust. ma vaatasin talle oma mida-sa-mees-endast-arvad näoga otsa. siis väitis ta et ma olen ilus. tänasin teda ja vaatasin veel kriitilisemalt. õnnes kadus ta siis ära, minu järgmine ütelus oleks olnud midagi stiilis "don't waste your time, i'm not having sex with you" mille peale oleks ta ka ilmselt ära läinud.
kas see oli piisavalt lõbus, seksikas, etteaimamatu? :P
>
>
nägin
naersin
ele käis nüid teist korda elus klubis. ja küll see oli alles naljakas. esiteks tahan ma mainida ära et veenuses ei ole ilusaid inimesi. nägin seal veedetud aja jooksul täpselt 2,5 ilusat meest. tšigenseid ma ei viitsinud üle lugema hakata, nemad viitsivad end ju alati üles lüüa. ahjaa, tutvustan teile nüüdseks oma neljandat alter ego, rebecat. alguses pidi mu beibe-alter-ego nimeks saama hele, aga see kõlas veidi liiga mu päris nime moodi... nii et rebeca pani endale olematu pluusi selga, keeras juuksed üles ja kõlgutas saabastatud jalgu. esimese paari tunni jooksul ei juhtunud midagi. kui me irvitades lõpuks tõmblemisplatsile veeresime ei olnud seal üldse tore vehkida ja perset hööritada. ma ei tea miks seal imelik oli aga imelik seal oli. taandusime taas lauda ja nautisime (köhh-köhh, pigem 'nautisime') meie ümber toimuvat discovery channelit. meist vasakul istusid mingid tšikid, kellele vajusid küllaltki kiiresti mingid eeeeeeeeeeeeriti koledad (minu meelest) india mehed peale. ja neil naestel polnud selle vastu midagi! maivõi!!! futsk, need neiud olid küllaltki kobedad, sellised suht ilusad beibed ja ikkagi langevad nad nagu valimatult mingitele välismaalastele kaela. ööööök. meist paremal pool olid mingid itaallased töös. neil ei läinud asi nii hästi vist, mõne aja pärast jalutasid nad jälle näljaste pilkudega ringi. no mida iganes. tõmblesime taas maritiga. seekord lasid nad meile vähemalt tagumikuviibutamismuusikat, mille järgi ma vähemalt tantsida oskan, eks. siis saigi veidi tantsida ja meeste kätega võidelda (mees, kui sa niiiiiiiiiiiiiiiii kole oled ei saa sa MINGI hinna eest, mitte mingil ajal, mitte mingil tutvusastmel, eriti aga kohe, niipea kui sa mind näed mind käperdada, eksole, pane ennast põlema). me maritiga oleme muidugi hullult vanaks jäänud ja väsisime ära. nii me naasesimegi lauda, kus vajusid meile ühel ilusal hetkel peale need itaallased, kes varem me naabreid sebisid. no vabandage väga, mind nii halva inglise keele oskusega küll ei õnnestu sebida. üks nendest ütles näidates mariti peale "you" siis näidates oma sõbra peale "he" ja vaatas taas maritile otsa "love". et nagu mida? subtiitreid on vaja. no ok, ma sain küll aru et neil oli vaja panna, aga vabandust, valed inimesed. mulle kuulutas ta ka oma armastust. ma vaatasin talle oma mida-sa-mees-endast-arvad näoga otsa. siis väitis ta et ma olen ilus. tänasin teda ja vaatasin veel kriitilisemalt. õnnes kadus ta siis ära, minu järgmine ütelus oleks olnud midagi stiilis "don't waste your time, i'm not having sex with you" mille peale oleks ta ka ilmselt ära läinud.
kas see oli piisavalt lõbus, seksikas, etteaimamatu? :P
reede, märts 12, 2004
need luiged seal merepääl on tõesti nämmad! mina nägin isegi luigekaruselli (päriselt, nad ujusid lihtsalt kõik hääästi suures ringis).
kevad on vist tõesti saabumas. no objections from me! ongi vaja väheke päikest näha ja ringi jalutada et end taas kord inimesena tunda. leidsin täna ka ühe kena puu kus saab istumas käia kui mingi auk jälle realiseerimist vajab. eh, aga praegu on isegi selle lumega ilus. päikesepaiste on eriliselt särav sest ta tuleb igalt poolt silma ja mina kes ma ei viitsi päikseprille kaasas kanda olen pimestatud. ni et pimestavalt ilus ilm oli täna. tundus et see auk läks seekord isegi asja ette, mitte ei olnud niisama mingi ajude komposteerimine. ja seda isegi hoolimata sellest, et ma midagi kasulikku küll selle jalutuskäigu jooksul ära ei teinud. kui te just maritiga beibewalki lihvimist kasulikuks ei pea. vutt nii.
Elagu Suvi!
>
>
kevad on vist tõesti saabumas. no objections from me! ongi vaja väheke päikest näha ja ringi jalutada et end taas kord inimesena tunda. leidsin täna ka ühe kena puu kus saab istumas käia kui mingi auk jälle realiseerimist vajab. eh, aga praegu on isegi selle lumega ilus. päikesepaiste on eriliselt särav sest ta tuleb igalt poolt silma ja mina kes ma ei viitsi päikseprille kaasas kanda olen pimestatud. ni et pimestavalt ilus ilm oli täna. tundus et see auk läks seekord isegi asja ette, mitte ei olnud niisama mingi ajude komposteerimine. ja seda isegi hoolimata sellest, et ma midagi kasulikku küll selle jalutuskäigu jooksul ära ei teinud. kui te just maritiga beibewalki lihvimist kasulikuks ei pea. vutt nii.
Elagu Suvi!
kolmapäev, märts 10, 2004
ohoo, milline uudne tunne!
viik oli see nädal haige. nii. homme ma ei saa kultuurisemiootikasse tulla, pean autokooli minema. ja nii ta läheb, mul on täpselt selline tunne nagu ma saaks jumala vabalt lebotada. tõlge on tehtud, loogikaga tegelen homme. vau, nagu vaba õhtupoolik oleks. kuidas see võimalik on? järgmiseks nädalaks on kohe kindlasti jälle hirmpalju lugeda, aga see mind praegu ei koti. lähen vist tutvun veidi odüsseiaga... mine tea, äkki jõuan tekstianalüüsi ikkagi. :) mul on lotmanist kahju, mul on tunne et ma peaks seal alati nüüd käima, sest eelmine kord oli meid viis, kellest neli polnud eelmises loengus ja üks oli üldse esimest korda, eksole. vaene mees. :)
>
>
viik oli see nädal haige. nii. homme ma ei saa kultuurisemiootikasse tulla, pean autokooli minema. ja nii ta läheb, mul on täpselt selline tunne nagu ma saaks jumala vabalt lebotada. tõlge on tehtud, loogikaga tegelen homme. vau, nagu vaba õhtupoolik oleks. kuidas see võimalik on? järgmiseks nädalaks on kohe kindlasti jälle hirmpalju lugeda, aga see mind praegu ei koti. lähen vist tutvun veidi odüsseiaga... mine tea, äkki jõuan tekstianalüüsi ikkagi. :) mul on lotmanist kahju, mul on tunne et ma peaks seal alati nüüd käima, sest eelmine kord oli meid viis, kellest neli polnud eelmises loengus ja üks oli üldse esimest korda, eksole. vaene mees. :)
teisipäev, märts 09, 2004
yo yo yo!
nagu te ehk kohe esimestest lausetest võite aru saada, siis täna õhtul olen ma elus ja rõõmsameelne. juba hommikust peale on juba vahva olemine olnud, natuke ehk selline pulli-tegemise tuju pealekauba ja seda kõike sai pisikese jalutuskäiguga Piritalt tagasi ka võimendatud. hetkel olen ma oma ilusa maailma naba ja kõik ülesanded, kohustused, vajadused jne on täiesti tühised. praegusel hetkel on olulised Mina, Moment ja veel Miski. peatselt võib oodata siin ka vist Eva rõõmsat hõiget, kuna me jagame tänase päva helgust. ma jõudsin küll ette, kuna ehk jõuan kiiremini koju kui tema ja lisaks selle annavad mu ees laual olevad makra, juustuküpsised, keefir ja mõnus maius ning arvutist kõlav Dagö sõrmedele lennukust juurde. seega, lõbus viibe teile kõigile ja kohtumiseni homme!
TTE
>
>
nagu te ehk kohe esimestest lausetest võite aru saada, siis täna õhtul olen ma elus ja rõõmsameelne. juba hommikust peale on juba vahva olemine olnud, natuke ehk selline pulli-tegemise tuju pealekauba ja seda kõike sai pisikese jalutuskäiguga Piritalt tagasi ka võimendatud. hetkel olen ma oma ilusa maailma naba ja kõik ülesanded, kohustused, vajadused jne on täiesti tühised. praegusel hetkel on olulised Mina, Moment ja veel Miski. peatselt võib oodata siin ka vist Eva rõõmsat hõiget, kuna me jagame tänase päva helgust. ma jõudsin küll ette, kuna ehk jõuan kiiremini koju kui tema ja lisaks selle annavad mu ees laual olevad makra, juustuküpsised, keefir ja mõnus maius ning arvutist kõlav Dagö sõrmedele lennukust juurde. seega, lõbus viibe teile kõigile ja kohtumiseni homme!
TTE
esmaspäev, märts 08, 2004
tänane päev oli hall ja juhtmetu. tähendab juhe oli seinast väljas.
sai oma vanavanemaid ja muid loomi lõbustada, seegi hea. aga miski ei asenda sünnipäevahommikust laulmistraditsiooni. no ei ole ikka sama ise laulu jorisema hakata, eks? selle korvas mulle tegelikult peaaegu täielikult eneli hommikune telefonikõne, ükskõik kui väsinud häälega ma ka polnud.
aga mitte sellest ei tahtnud ma täna teile rääkida.
tahtsin kirbada sellest, et tõepoolest on alanud uus aastakümme. ja kolmas veel pealekauba. jube, kas pole? mu onu loogika oli ikka vettpidavam kui minu oma ja ma pidin talle õiguse jätma. millegipärast tunnen ma tänu sellele mingi kõva kümne lisaasta raskust oma õlgadel, aga seda vaid niikaua kuni ma näen oma eile tehtud testi tulemust. siis tärkab minus taas kihk mitte kunagi täiskasvanuks saada. :D
muchos besos y abrazos fuertes, mis queridas! gracias para lo mejor sábado de este mes. tengo que dar las gracias a el mundo, por supuesto. sin el mundo, yo no existiría. no. no sé. es posible que yo existiría sin el mundo y la existencia del mundo depiende de mí. es posible que la historia y toda la gente apareció cuando yo nací y que ellos existen sólo porque yo quiero creo este cosa. sinceramente, no creo este. pero esos pensamientos son interesantes. como la nota que pasamos hoy. :)
decodinguks võib kasutada freetranslation.com kui isu on. midagi mõttekat ma kirja ei pannud, aga enda jaoks oli see hea harjutus. :)
>
>
sai oma vanavanemaid ja muid loomi lõbustada, seegi hea. aga miski ei asenda sünnipäevahommikust laulmistraditsiooni. no ei ole ikka sama ise laulu jorisema hakata, eks? selle korvas mulle tegelikult peaaegu täielikult eneli hommikune telefonikõne, ükskõik kui väsinud häälega ma ka polnud.
aga mitte sellest ei tahtnud ma täna teile rääkida.
tahtsin kirbada sellest, et tõepoolest on alanud uus aastakümme. ja kolmas veel pealekauba. jube, kas pole? mu onu loogika oli ikka vettpidavam kui minu oma ja ma pidin talle õiguse jätma. millegipärast tunnen ma tänu sellele mingi kõva kümne lisaasta raskust oma õlgadel, aga seda vaid niikaua kuni ma näen oma eile tehtud testi tulemust. siis tärkab minus taas kihk mitte kunagi täiskasvanuks saada. :D
muchos besos y abrazos fuertes, mis queridas! gracias para lo mejor sábado de este mes. tengo que dar las gracias a el mundo, por supuesto. sin el mundo, yo no existiría. no. no sé. es posible que yo existiría sin el mundo y la existencia del mundo depiende de mí. es posible que la historia y toda la gente apareció cuando yo nací y que ellos existen sólo porque yo quiero creo este cosa. sinceramente, no creo este. pero esos pensamientos son interesantes. como la nota que pasamos hoy. :)
decodinguks võib kasutada freetranslation.com kui isu on. midagi mõttekat ma kirja ei pannud, aga enda jaoks oli see hea harjutus. :)
pühapäev, märts 07, 2004
OLEN ESIMESE KURSUSE TUDENG!
PEKSAN MOOSI SEGI!
KEERAN STEREO PÕHJA!
LIITUN KARAVANIGA!
*loooooooccaaaaa*
>
>
PEKSAN MOOSI SEGI!
KEERAN STEREO PÕHJA!
LIITUN KARAVANIGA!
*loooooooccaaaaa*
ausalt, ma tavaliselt ei risusta bloggereid ilgelt mõttetute testidega aga see on nii tore mõttetu test, et ma kohe pidin ta siiagi panema. kui tore, ka internet arvab et ma olen poole noorem kui ma tegelikult olen. aajee. :)
>
>
My inner child is ten years old!
The adult world is pretty irrelevant to me. Whether
I'm off on my bicycle (or pony) exploring, lost
in a good book, or giggling with my best
friend, I live in a world apart, one full of
adventure and wonder and other stuff adults
don't understand.
How Old is Your Inner Child?
brought to you by Quizilla
laupäev, märts 06, 2004
oeh, ma olen juba väsinud. kui jube. pean kohe-varsti minema autoga sõitma ja siis poes käima ja siis tulema koju õmblema ja koristama. ma ei usu et mul on ikka veel vaja koristada. sellega tegelesin ma suure osa eilsest õhtust. aga see see on, kui ma kokkan siis on eelnev koristamine jumala mõttetu. mmmm. magada tahaks. :(
>
>
reede, märts 05, 2004
mina olen täna reaalsusest lahti. kõik on nihkes ja kuidagi valesti - vale enesetunne, vale hulk tunde, vale tegevus, valed telefonikõned, vale muusika, valede nägudega perekond...ma loodan, et hommik toob arutust, sest see mida kogen hetkel ei ole tegelikult tore, kuigi tänapeäva noorkultuur propageerib 'reaalsuse-valesuse-tunnetamist' ja seega oma-kohalt-ära-olemist.
TTE
>
>
TTE
peaks ka midagi kirjutama...
kurblik on see, et tegelikult ei ole mul lihtsalt tükil ajal olnud millestki kirjutada. tasakaaluka elu näitajaks on see, et sa suudad elada huvitavat ja sündmusterikast elu ent samas sul on aega sellest ka blogida. :) no, see on üks interpretatsioon. teine on see, et on kahte sorti inimesed: need kel on elu ja ei blogi ja need kel pole ja blogivad. kindlasti on veel vaateid, mida ma siin ei kajastanud ent praegu ei olnudki mu eesmärk seda teha.
mu blogimise eesmärk oli tegelikult omakasupüüdlik: tahtsin igavust peletada.
aga kui nüd hakata mõtlema selle peale miks ma üldse blogin...? mnjaa. kui keegi seda minult tavaliselt küsib on mul vastus valmis: ma blogin selleks et ma ei peaks sõpradele kaugetes kohtades pidevalt üksikuid emaile kirjutama. aga kuivõrd see tõele vastab? üsna suures osas see tõesti on nii. ma ei kirjuta oma privaatblogi ühtegi ainult endale mõeldud sissekannet. selleks oleks ju paberversioon - päevik - millesse ma kunagi kirjutada ei viitsiks. been there, done that, got the t-shirt nagu marit ütleks. see argument oli mõttekas ja särav ja hea kuni me avasime selle blogi. :) mu argument ei ole enam mingi argument. ma kirjutan kodumaises keeles ja selle tõttu ei teagi amerramaalased, et see mul olemas on... sest mis kasu see neile tooks? järelikult kirjutan ma ikkagi kellegile teisele. aga kellele? teile ma vaevalt ju kirjutan: niikuinii näeme me üksteist koolis pidevalt (põhimõtteliselt ju iga päev) ja kui mul olekski mingi tõeline mure või asi mida öelda, siis ma teeks seda ikkagi päris maailmas. kõik, kes seda loevad on ju niigi mu eluga päris hästi kursis.
et miks ja kellele, ikkagi? ilmselt siis iseendale. ja sellepärast et mul on mölapidamatus. krooniline selline. pealegi mulle meeldib kribada. mulle meeldivad sõnad. eriti meeldivad mulle sõnad, millede järjekorra ja vormi olen ma ise loonud. sest see tekst mida ma kirjutan on ju pidevalt sündiv asi. ma ju ei tea oma järgmise lause täpset vormi, see realiseerub alles paberil või arvutiekraanil. ta pole kunagi valmis ja see on veel eriti tore. mulle meeldib sõnade tähenduse juures ka nende füüsiline vorm, niipalju kui neil seda on. nende kuju ja pikkus... mõnes mõttes meeldibki mulle arvutil toksitu rohkem, sest seda on võimalik kuidagi objektiivsemalt vaadelda: käekiri ei jää ette. aga miks panna see tekst siiski netti, niiöelda kõigile loetavaks? sest mu elav ja pidevalt muutuv tekst igatseb ju vastukaja. või vähemalt soovib ta, et teda loetaks, isegi kui vastukaja puudub.
tjah, blogimine on lihtsalt grafomaanluse nüüdseks aksepteeritud ja populariseerunud vorm. elagu grafomaanid!
>
>
kurblik on see, et tegelikult ei ole mul lihtsalt tükil ajal olnud millestki kirjutada. tasakaaluka elu näitajaks on see, et sa suudad elada huvitavat ja sündmusterikast elu ent samas sul on aega sellest ka blogida. :) no, see on üks interpretatsioon. teine on see, et on kahte sorti inimesed: need kel on elu ja ei blogi ja need kel pole ja blogivad. kindlasti on veel vaateid, mida ma siin ei kajastanud ent praegu ei olnudki mu eesmärk seda teha.
mu blogimise eesmärk oli tegelikult omakasupüüdlik: tahtsin igavust peletada.
aga kui nüd hakata mõtlema selle peale miks ma üldse blogin...? mnjaa. kui keegi seda minult tavaliselt küsib on mul vastus valmis: ma blogin selleks et ma ei peaks sõpradele kaugetes kohtades pidevalt üksikuid emaile kirjutama. aga kuivõrd see tõele vastab? üsna suures osas see tõesti on nii. ma ei kirjuta oma privaatblogi ühtegi ainult endale mõeldud sissekannet. selleks oleks ju paberversioon - päevik - millesse ma kunagi kirjutada ei viitsiks. been there, done that, got the t-shirt nagu marit ütleks. see argument oli mõttekas ja särav ja hea kuni me avasime selle blogi. :) mu argument ei ole enam mingi argument. ma kirjutan kodumaises keeles ja selle tõttu ei teagi amerramaalased, et see mul olemas on... sest mis kasu see neile tooks? järelikult kirjutan ma ikkagi kellegile teisele. aga kellele? teile ma vaevalt ju kirjutan: niikuinii näeme me üksteist koolis pidevalt (põhimõtteliselt ju iga päev) ja kui mul olekski mingi tõeline mure või asi mida öelda, siis ma teeks seda ikkagi päris maailmas. kõik, kes seda loevad on ju niigi mu eluga päris hästi kursis.
et miks ja kellele, ikkagi? ilmselt siis iseendale. ja sellepärast et mul on mölapidamatus. krooniline selline. pealegi mulle meeldib kribada. mulle meeldivad sõnad. eriti meeldivad mulle sõnad, millede järjekorra ja vormi olen ma ise loonud. sest see tekst mida ma kirjutan on ju pidevalt sündiv asi. ma ju ei tea oma järgmise lause täpset vormi, see realiseerub alles paberil või arvutiekraanil. ta pole kunagi valmis ja see on veel eriti tore. mulle meeldib sõnade tähenduse juures ka nende füüsiline vorm, niipalju kui neil seda on. nende kuju ja pikkus... mõnes mõttes meeldibki mulle arvutil toksitu rohkem, sest seda on võimalik kuidagi objektiivsemalt vaadelda: käekiri ei jää ette. aga miks panna see tekst siiski netti, niiöelda kõigile loetavaks? sest mu elav ja pidevalt muutuv tekst igatseb ju vastukaja. või vähemalt soovib ta, et teda loetaks, isegi kui vastukaja puudub.
tjah, blogimine on lihtsalt grafomaanluse nüüdseks aksepteeritud ja populariseerunud vorm. elagu grafomaanid!
kolmapäev, märts 03, 2004
tšahh tšahh
võtan evast eeskuju ja kirjutan ka paar sõna. mõnes mõttes võiks öelda, et mul on lausa kohustus seda teha, kuna viimane sissekanne dateerub pühabale, mis tähendab, et olen olnud eriti-mitte-tubli-bloggeri-kasutaja ja lausa 4 päeva vaikinud. mnjah, asun asja parandama. muidugi, mõni võib nüüd sissekande lõpus mulle pahaselt 'kisada', et miks sa üldse siia kirjutad, kui ainult ennast kiidad. kuid mis teha, kiitust pole kunagi vähe ja isegi kui teised oma eestlasliku kademeelsuse alla suruvad ja mokaotsast paar head sõna poetavad, tuleb enesehinnangule kasuks see, kui ise endale pai teha ja öelda:"täna olid sa tubli". lause esimeses pooles viidatud inimesed ei ole Teie, sest nii palju kui mina tähele olen pannud, ei ole me omavahel kiituse jagamisega üldse kitsid, võiks märkida, et otse vastupidi. siiski, ei tohi aga kunagi ära unustada tõsiasja, et isegi kui kiitust pole kunagi vähe, on liiga palju kiitust mõnikord liiast - st inimene võib muutuda arrogantseks. siiski arvan ma, et meie oma seltsonnas leiame ka sellisele nähtusele rohtu, olles tähele pannud, kuidas me armastame üksteis nokkida. seega, võib teha järelduse, et me oleme igati tasakaalus :) palju õnne meile!
aga jah, nüüd pärast seda kuidagi pikale veninud proloogi võiks ka avaldada, miks ma ennast kiidan. nimelt sellega, et esiteks suutsin ma ennast kooli vedada keset suht sügavat ükskõiksust asjade vastu. ma olen väga rahul, et tulin, kuna mõned inimesed suutsid mu päeva teha selle teatega, et herr istuv jänes on ikkagi kuulutatud seksikate õppejõudude hulka kuuluvaks. palju õnne talle! nii, järgmiseks suutsin ma semantikas tarka nägu teha. palju õnne mulle. kolmandaks, nii pea kui saabusin koju, ei lükanud ma teps mitte sisse arvutit, vaid otsisin välja pastaka ja inglise keele õpiku, ning tegin ette, taha ja mujale ära kirjalikud ülesanded. jällegi, palju õnne mulle. noh ja siis võiks lõppu ehk lisada ka selle, et eile, kui saabusin koju u 1 paku öösel, ei saanud ma und ning lugesin läbi 1 ptk(peatüki) lotmani seminari raamatust, mis tõttu tänane teine peatükk läks kohe ludinal. nõndaks, sellega on ka mu tänane tubliduse tähe all möödunud päev teile ka ette kantud. tuli küll väga pikk ja ehk peaks ma endale uuesti õnne soovima, et suutsin selle ära kirjutada? ah noh, seda vaatame siis, kui keegi suudab selle eepose ka läbi lugeda ja tal ei olegi vahepeal juuksed halliks läinud.
vastuseks evale, ma küll mõtlen homse peale ja loodan, et see tuleb hea, aga samas olen mõnikord tõestanud, et päevad, mis algavad halvasti lõppevad hästi ja vastupidi. õnneks seda viimast vähem kui esimest.
vut nii. TTE ja dataa (nagu ütleks H. Lecter)
>
>
võtan evast eeskuju ja kirjutan ka paar sõna. mõnes mõttes võiks öelda, et mul on lausa kohustus seda teha, kuna viimane sissekanne dateerub pühabale, mis tähendab, et olen olnud eriti-mitte-tubli-bloggeri-kasutaja ja lausa 4 päeva vaikinud. mnjah, asun asja parandama. muidugi, mõni võib nüüd sissekande lõpus mulle pahaselt 'kisada', et miks sa üldse siia kirjutad, kui ainult ennast kiidad. kuid mis teha, kiitust pole kunagi vähe ja isegi kui teised oma eestlasliku kademeelsuse alla suruvad ja mokaotsast paar head sõna poetavad, tuleb enesehinnangule kasuks see, kui ise endale pai teha ja öelda:"täna olid sa tubli". lause esimeses pooles viidatud inimesed ei ole Teie, sest nii palju kui mina tähele olen pannud, ei ole me omavahel kiituse jagamisega üldse kitsid, võiks märkida, et otse vastupidi. siiski, ei tohi aga kunagi ära unustada tõsiasja, et isegi kui kiitust pole kunagi vähe, on liiga palju kiitust mõnikord liiast - st inimene võib muutuda arrogantseks. siiski arvan ma, et meie oma seltsonnas leiame ka sellisele nähtusele rohtu, olles tähele pannud, kuidas me armastame üksteis nokkida. seega, võib teha järelduse, et me oleme igati tasakaalus :) palju õnne meile!
aga jah, nüüd pärast seda kuidagi pikale veninud proloogi võiks ka avaldada, miks ma ennast kiidan. nimelt sellega, et esiteks suutsin ma ennast kooli vedada keset suht sügavat ükskõiksust asjade vastu. ma olen väga rahul, et tulin, kuna mõned inimesed suutsid mu päeva teha selle teatega, et herr istuv jänes on ikkagi kuulutatud seksikate õppejõudude hulka kuuluvaks. palju õnne talle! nii, järgmiseks suutsin ma semantikas tarka nägu teha. palju õnne mulle. kolmandaks, nii pea kui saabusin koju, ei lükanud ma teps mitte sisse arvutit, vaid otsisin välja pastaka ja inglise keele õpiku, ning tegin ette, taha ja mujale ära kirjalikud ülesanded. jällegi, palju õnne mulle. noh ja siis võiks lõppu ehk lisada ka selle, et eile, kui saabusin koju u 1 paku öösel, ei saanud ma und ning lugesin läbi 1 ptk(peatüki) lotmani seminari raamatust, mis tõttu tänane teine peatükk läks kohe ludinal. nõndaks, sellega on ka mu tänane tubliduse tähe all möödunud päev teile ka ette kantud. tuli küll väga pikk ja ehk peaks ma endale uuesti õnne soovima, et suutsin selle ära kirjutada? ah noh, seda vaatame siis, kui keegi suudab selle eepose ka läbi lugeda ja tal ei olegi vahepeal juuksed halliks läinud.
vastuseks evale, ma küll mõtlen homse peale ja loodan, et see tuleb hea, aga samas olen mõnikord tõestanud, et päevad, mis algavad halvasti lõppevad hästi ja vastupidi. õnneks seda viimast vähem kui esimest.
vut nii. TTE ja dataa (nagu ütleks H. Lecter)
esmaspäev, märts 01, 2004
aga ma olen ju vaene üliõpilane! nuuts! kas see hõige ei tekita teis kaastundlikke tundmusi? ljudmillal vist mitte, mis siis et ma ei saanud seda talle tegelikult öeldagi. ma olen ea pool aastat vist juba rõõmsalt mööda linna ringi kimanud ja hoolimata sellest, et ma olen parkimiskohit üsna hoolikalt valinud on vahel lausa võimatu jätta autot tasuta kohale ja minna ise korraks kuhugi käima. nendeks korraks-käimisteks olen ma ka leidnud kohad kus parkida, olgugi et nad on tasulised ja ma ei osta parkimispileteid. noh, siiamaani on asi läbi läinud. aga täna kui ma olin ammutamas teadmisi... kamaluga kohe... (loe olin akadeemilises raamatukogus) keeras ljudmilla mulle trahvi. ja need trahvid ei ole ju sellised armsakesed. ikka suur trahvikoll. nujah. eks ta ole. ma olen ikka nõus pigem trahvi maksma kui iga kord seda mõttetut piletit hankima. sama on minuga ühistranspordis. *kehitab õlgu*
aga praegu ei ole mul tõesti sellist raha et ma saaks seda trahvi maksma hakata.
ISSI!
>
>
aga praegu ei ole mul tõesti sellist raha et ma saaks seda trahvi maksma hakata.
ISSI!
