teisipäev, mai 18, 2004
niisiis.
põgusa vestluse järel, kui ma olin tõdenud, et EHItajate blog on end küllalti ammendanud, otsustasime me ta alles jätta ja siia kirjutada siis kui tunne tuleb. aga kuna nüüd on meil kõigil eraldi blogid, siis ei usu, et seda liiga tihti juhtub. kui meie rõõm, mure, viha, igavus ning muud ettejuhtuvad emotsioonid teid huvitavad, siis saate neid ilmselt lugeda just me privaatblogidest. nendele ongi paremal pool viidatud.
vott.
>
>
põgusa vestluse järel, kui ma olin tõdenud, et EHItajate blog on end küllalti ammendanud, otsustasime me ta alles jätta ja siia kirjutada siis kui tunne tuleb. aga kuna nüüd on meil kõigil eraldi blogid, siis ei usu, et seda liiga tihti juhtub. kui meie rõõm, mure, viha, igavus ning muud ettejuhtuvad emotsioonid teid huvitavad, siis saate neid ilmselt lugeda just me privaatblogidest. nendele ongi paremal pool viidatud.
vott.
esmaspäev, mai 17, 2004
> >teisipäev, mai 11, 2004
> >
esmaspäev, mai 10, 2004
Kirjutet: 10. mai, kell 2:10
Minu kiire sulekribimise tagajärjel on viimse kahekümne-kolmekümne minuti jooksul valminud veidi vähem kui pool minu modernsuse esseest. Vot seda pole minuga varem juhtunud, et mind keset ööd oleks mõne kooli-asja teemal inspiratsioon tabanud. See inspiratsioon (ja tüdimus mu enda üliletargilisest olekust) tõukas mind voodist välja ja nii ma istun ning kirjutan. Enne toda, nüüd seda. Luban, et postitan selle homme (ilmselt hommikul) ka meie bloogikesse, praegu ei lasta mind sellele ligi.
Dilemma: kas jätkata kirjutamist või minna magama?
Kirjututet: praegu
oo, mis nadmeie bloogiga kõike ära teinud on... hoopis teist nägu on ta siit seestpoolt...
>
>
Minu kiire sulekribimise tagajärjel on viimse kahekümne-kolmekümne minuti jooksul valminud veidi vähem kui pool minu modernsuse esseest. Vot seda pole minuga varem juhtunud, et mind keset ööd oleks mõne kooli-asja teemal inspiratsioon tabanud. See inspiratsioon (ja tüdimus mu enda üliletargilisest olekust) tõukas mind voodist välja ja nii ma istun ning kirjutan. Enne toda, nüüd seda. Luban, et postitan selle homme (ilmselt hommikul) ka meie bloogikesse, praegu ei lasta mind sellele ligi.
Dilemma: kas jätkata kirjutamist või minna magama?
Kirjututet: praegu
oo, mis nadmeie bloogiga kõike ära teinud on... hoopis teist nägu on ta siit seestpoolt...
reede, mai 07, 2004
mis on kõige kummalisem asi, mida te sel aastal teinud olete?
minul peaks see olema eilne võrksukkades, ülilühikestes pükstes ja plätudes harjaga katusekoristamine. oleks keegi mind seal näinud... tähendab marit nägi, aga ta on ju sama ebanormaalne kui ma ise. püüdsin katusel vaikselt astuda ja vähe kilgata, sest ma ei soovinud endale oma naabrite tähelepanu tõmmata. no ei tahtnud, noh. vott. ja päiksevõtuks on mu katus siiski veidi varjuline.
>
>
minul peaks see olema eilne võrksukkades, ülilühikestes pükstes ja plätudes harjaga katusekoristamine. oleks keegi mind seal näinud... tähendab marit nägi, aga ta on ju sama ebanormaalne kui ma ise. püüdsin katusel vaikselt astuda ja vähe kilgata, sest ma ei soovinud endale oma naabrite tähelepanu tõmmata. no ei tahtnud, noh. vott. ja päiksevõtuks on mu katus siiski veidi varjuline.
neljapäev, mai 06, 2004
mõtlesin...mõtlesin mina täna mida mõtlesin, aga särgi sain kätte. esimese asjana panin hommikul arvuti tööle (ei võtnud enne isegi kohvikruusi ligi), et kontot kontrollida ja minu suureks rõõmuks oli sinna laekunud tibakese raha. ema, kes mu koletu rõõmuhõistke tõttu pea ukse vahelt sisse pistis, nägi enda ees seismas rõõmsat nägu, millele oli kirjutatud: "ma sain raha ja nüüd saan endale viimaks osta EHI T-SÄRGI!!!" umbes tund aega hiljem oli mul see seljas, demonstreerisin seda uhkelt tervele peda majale ja veel uhkemalt kaas-EHItajatele. tund ja kolmveerand hiljem olin suutnud ka ele sellisesse kiusatusse viia, et ta pidi minema ja selle 150 krooni välja võtma, et siis helesinisena minu beežisuse kõrval särada. isegi miriam tuli uurima. oh ma olen nii uhke! kuigi ta on küll kahjuks ikka tobe amide T-särki kujuga, siis seekord nullib fakt, et ta on EHI särk, tobeduse ära. ka mu kallis õeraas, nii pea kui oli seda mu seljas näinud, tellis endale ühe. paistab, et petriotism jookseb perekonnas.
igal juhul, ku ma juba nii tavapäratut posti alustasin, võin ma iseenesest ka ära rääkida, mida veel korda saatnud olen. käisin Olde Hansas paari testi täitmas ja hiljem hulkusin koos evaga linnas ringi. nii tore on istuda Raekoja varjus äärekivil, lasta mõnusal muusikal oma pleierist kõlada ja vaadata inimesi. hämmastavalt mõnus tegevus, eriti kui teada, et ei raiska aega niisama ära, vaid pead seda kedagi oodates täitma. igal juhul liikus seal ringi kõiksugu rahvast ja mitmekõmne minuti jooksul mis seal istusin, nägin tegelikult ainult ühte inimest, kes nägi tõeliselt tore, sümpaatne ja HEA välja. neiu oli rõivastatud üleni halli, pruun kott õlal ja suuuuured kõrvaklapid peas. stiilne. ja see, kuidas ta päikese kätte mõnulema jäi - oh, ma oleks tahtnud olla tema nahas...igal juhul sai hiljem eva juurest läbi hüpatud, kuulatud kuulatavat (!) träänsi ja siis toompea servale jalgu kõlgutama mindud, jägides all tohutult värvilise kehalise kasvatuse tunni toimumist. mõnus hetk iseendas, vähemalt minul...
see on enam vähem see, mida olen täna meeldivat korda saatnud. ülejäänuga ei viitsi teid tüütama hakata :)
TTE
>
>
igal juhul, ku ma juba nii tavapäratut posti alustasin, võin ma iseenesest ka ära rääkida, mida veel korda saatnud olen. käisin Olde Hansas paari testi täitmas ja hiljem hulkusin koos evaga linnas ringi. nii tore on istuda Raekoja varjus äärekivil, lasta mõnusal muusikal oma pleierist kõlada ja vaadata inimesi. hämmastavalt mõnus tegevus, eriti kui teada, et ei raiska aega niisama ära, vaid pead seda kedagi oodates täitma. igal juhul liikus seal ringi kõiksugu rahvast ja mitmekõmne minuti jooksul mis seal istusin, nägin tegelikult ainult ühte inimest, kes nägi tõeliselt tore, sümpaatne ja HEA välja. neiu oli rõivastatud üleni halli, pruun kott õlal ja suuuuured kõrvaklapid peas. stiilne. ja see, kuidas ta päikese kätte mõnulema jäi - oh, ma oleks tahtnud olla tema nahas...igal juhul sai hiljem eva juurest läbi hüpatud, kuulatud kuulatavat (!) träänsi ja siis toompea servale jalgu kõlgutama mindud, jägides all tohutult värvilise kehalise kasvatuse tunni toimumist. mõnus hetk iseendas, vähemalt minul...
see on enam vähem see, mida olen täna meeldivat korda saatnud. ülejäänuga ei viitsi teid tüütama hakata :)
TTE
teisipäev, mai 04, 2004
ladies and..um...ladies (as mostly ladies tend to visit this place. anyway, all the gentlemen are also welcome)!!
i proudly present to you - THE RAINBOW
"Geoffrey, yesterday we played with our balls...are we going to play with our friends' balls today?"
TTE
>
>
i proudly present to you - THE RAINBOW
"Geoffrey, yesterday we played with our balls...are we going to play with our friends' balls today?"
TTE
